Artikkel
  • Jaga lugu:

    Raadiohommikus: pedagoogide rahatarkus ja ettevõtete õppetunnid küberpettustega

    Õpetajatele suunatud rahatarkuseprogrammist tuleb rääkima rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm.Foto: Rahandusministeerium

    Õpetajate päeval on paslik rääkida arengutest haridusmaastikul. Palju on kõneainet pakkunud õpetajate palk ning pedagoogide ülikriitiline puudus.

    Rahandusministeerium korraldab õpetajatele ühiskondlike palgaunistuste keskel programmi, mis õpetab õpetajatele rahatarkust. Et õpetajad ise selles vallas paremini orienteeruks ning ideaalis teadmisi lastele edasi annaks. Rahatarkadest lastest saavad rahatargad täiskasvanud ning nii mõnestki neist ka rahatark ettevõtja.
    Miks õpetajate puudus on probleem ning kuidas see mõjutab ettevõtlust? Ettevõtja ja ASi Mainori juhi Kadi Pärnitsaga arutleme just neil teemadel. Õpetajatele suunatud rahatarkuseprogrammist tulevad rääkima rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm ning programmis osalenud õpetaja.
    Paraku on sel aastal hüppeliselt kasvanud ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute ja pettuste hulk, mille kaudu on ettevõtted ka lihtlabastes skeemides raha kaotanud. Ainuüksi Eesti riiklike e-teenuste ja süsteemide suunas tehakse märtsist alates keskmiselt 100 miljonit pahaloomulist päringut ja rünnakukatset kuus, ütles riigi infosüsteemide ameti analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm. Niisiis täpsustabki Hiietamm hommikuprogrammis, kas selline hirmuäratav number on murettekitav ja milliseid pettuseid ning rünnakuid täpsemalt esineb. Kuivõrd see kõik on seotud Vene-Ukraina sõjaga ning millised ettevõtted peaksid olema eriti tähelepanelikud.
    Hommikuprogrammi teevad saatejuht Linda Eensaar ning uudistetoimetaja Kristjan Kurg.
    Edasi jätkub Äripäeva raadio programm järgmiste saadetega:
    10.00–11.00 “Sisuturundussaade”. Saates räägime sellest, kui olulist rolli mängivad tervise, turvalisuse ja töö efektiivsuse juures õigesti valitud tööriided ja -jalanõud. Kuuleme soovitusi, mida tasuks tööandjal töörõivaid valides silmas pidada.
    Kõlab hulk universaalseid nõuandeid, aga ka valdkonnaspetsiifilisi. Näiteks peaks elektriku riietus kaitsema elektrilöögi eest, metsnik aga võiks kanda just saekaitsega turvapükse. Räägime ka viimase aja kõige innovaatilisematest toodetest ja sellest, kas kõrge hind võrdub alati parema kvaliteediga.
    Saates on külas Stokkeri tööriiete ja -jalatsite tootejuht Egert Pedastsaat.
    Saadet juhib Mai Kroonmäe.
    11.00–12.00 “Kasvukursil”. Saates räägime ettevõtete müügist – sellest, mis praegu ostu-müügi turul toimub, millised on peamised müügi põhjused ja kuidas kujuneb hind. Lisaks tuleb jutuks, kellele on mõistlik ettevõtet müügiks pakkuda ning mis võib viia tehingu katkijäämiseni.
    Saates on külas nõustamisbüroo Grant Thornton Baltic juhtiv finantsnõustaja Erik Suits ning ettevõtte partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
    Saadet juhib Mai Kroonmäe.
    12.00–13.00 “Äripäeva TOP”. Saate teema on ehitusmaterjalide tootjate TOP. Stuudios on liimpuidust akna- ja uksekomponente tootva Barruse tegevjuht Martti Kork ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
    Saatejuht on Sigrid Kõiv.
    13.00–14.00 “Ärikliendid roolis”. Saade võtab fookusesse tuleviku liikuvuse teema. Tagumine aeg on hakata Eestis vaatlema inimeste liikuvust kui tervikut, koos erinevate transpordivõimaluste ristkasutusega, alates bussidest ja rongidest kuni sõidukite lühirendi, elektriliste tõukerataste ja jalgratasteni välja, tõdes saates autode lühirenditeenuse maaletooja Eestis, CityBee Eesti tegevjuht Egert Kivisaar.
    Tema hinnangul on Tallinnas ja mujal Eestis toimiv tasuta ühistransport küll turunduslikult tore nähtus, kuid inimeste liikumist see ei muuda. Inimene, kes on harjunud autoga sõitma, ei istu bussi ainult sellepärast, et see on tasuta. Vaja on mõistlikku üleminekut, milleks autode lühirent on kõige reaalsem lahendus.
    Saates räägitakse veel teistestki absurdustest lühirenditeenusega seoses ning sellest, millisena meie tulevikuliikuvus tervikuna võiks välja näha.
    Saadet juhib Tõnu Tramm, saate toetaja on Neste Eesti.
    15.00–16.00 “Äripäeva raamatuklubi”. Saate esimeses pooles räägivad virtuaalkliinik.ee juht Tuuli Seinberg ja Ennetusmeditsiini Kliiniku perearst Sergey Saadi toiduallergiatest ja -talumatustest, mis võivad avalduda igas vanuses ja ilmneda nii lööbe kui salapäraste pea- või liigesevaludena. Vestluse aluseks dr Ruchi Gupta raamat „Söö ilma hirmuta“.
    Saate teises pooles räägivad Äripäeva ajalooklubi projektijuht Kadri Bank ning raamatu „Hitler ja Stalin. Türannid ja teine maailmasõda“ toimetaja Hannes Sarv tuntud türannidest. Lisaks muudele põnevatele üksikasjadele tuleb juttu allikatest, kelle ütlusi ja meenutusi pole senini avaldatud ning avatakse antikangelaste uusi tahke.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.