Rail Balticu ja neljarajaliste maanteede jaoks on vaja massiliselt uusi karjääre

Mäetöösturid sõdivad riigiga Tallinna lähistel Harku vallas Sõrve looduskaitseala moodustamise vastu, sest seal asub Harjumaa suurim lubjakivimaardla.

80% rahvastikust elab järgmisel kümnendil raudtee vahetus läheduses, selgub üleriigilisest planeeringust “Eesti 2030+”. See muudab omakorda tööhõive struktuuri – spetsialiste vajatakse ohutusega seotud ametitesse, leiab Rail Baltic Estonia tehnikajuht Raido Kivikangur.

Tervishoiuteenuste osutamise üheks suuremaks takistuseks on saanud töötajate puudus, mis teravneb veelgi. Perearstiabi, haiglavõrgu korrastamise ja tervishoiu rahastamise otsused ootavad aga endiselt tegemist, leiab riigikontroll aastaaruandes.

Kas riigil on mõistlik täna taristuobjektide ehitamisse investeerida, missugused on hinnad võrreldes „enne sõda“ ajaga ja kas ehitajad saavad tähtaegadega hakkama, selgub Rail Balticu valmimisele keskenduvast Äripäeva raadio sisuturundussaatest.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.