Rahandusministri Annely Akkermani otsustav samm panna päitsed pähe hoiu-laenuühistutele on ühistute juhid vihale ajanud. Lendavad süüdistused poliitilise tellimuse kohta ja tuuakse võrdlusi Nõukogude võimu tehtuga.
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul tuleb järelevalvet hoiu-laenuühistute järele tõhustada ja selleks peavad kõik HLÜd viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada, teatas rahandusministeerium.
Kui 14. oktoobril kella kolme paiku päeval Eestis sireenid tööle hakkavad, ei pea tipptunnil autos istuv inimene sõidukit keset tänavat maha jätma ega lähimasse keldrisse jooksma, kuid ta võib endalt küsida: kui see ei oleks test, vaid päris oht, siis mida ma praegu teeksin ja kuhu läheksin?