Eestisse saabuvad Ukraina sõjapõgenikud saavad võimaluse Soome minna

"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.

Kohvik, joogastuudio, toidukuller, reisibüroo ja isegi mürakindlate kabiinide tootmine: kõik need on Eestisse tulnud Ukraina naiste äriprojektid.

„Loomulikult ei näe ma välja nagu invaliid, ma näen välja nagu puhas kutsealune, aga dokumentide järgi nad minu kallal norida ei saa: 19aastaselt avastati mul neljanda staadiumi vähk,“ räägib 22aastane Ukraina kodanik ja veel hiljutine Donetski elanik Robert.

“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.

Keskkonnainvesteeringute Keskus ootab tööstusettevõtteid taotlema toetust ressursitõhususe investeeringuteks. Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning kasutada loodusressursse säästlikumalt.