Eesti kunstnike looming on jõudnud tehisintellekti andmebaasidesse, kus võib neid igaüks sisuliselt oma suva järgi kasutada, hoolimata autoriõigustest.

- Kumma pildi on teinud tehisintellekt? Vasakpoolse pildi leidis kunstnik Marge Nelk tehisintellektist pildigeneraatorist MidJourney ning see sarnaneb väga tuntud Eesti illustraatori Eiko Ojala stiiliga. Paremal pool on kunstnik Eiko Ojala originaallooming. Vasakpoolse pildi on genereerinud keegi kasutaja Jean Campos.
- Foto: Eiko Ojala
Kui tehisintellekt kunstnike autoriõigustega kaitstud loomingust uue mudru teeb, siis kas see on identiteedivargus, kunstirööv või plagiaat? Sellele küsimusele on võimatu vastata, sest see pole veel kuidagi reguleeritud. Aga kannatajaid on juba olemas: Piret Raua, Remo Savisaare, Eiko Ojala ja teistegi Eesti kunstnike tööd on antud ilmselt nende endi teadmata tehisintellektile õppimiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tehisintellekt mainitakse sõnakõlksuna investoritele ära, et nad trendidest näiliselt maha ei jääks, rääkis Äripäeva hommikuprogrammis börsiajakirjanik Aivar Õepa.
Tehisintellekt on jõudnud igaüheni ja võimaldab paljudes valdkondades revolutsiooni – õpime siis teda tundma ja sihipäraselt kasutama ning hoiame halvale teele minemast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.