Pagareid ja aednikke koolitatakse rohkem kui tööturg vajaks
Pagareid ja aednikke koolitatakse rohkem kui tööturg vajaks, aga ettevõtetes on ikka tööjõupuudus. Põhjus peitub ebakõlades koolituspakkumises ning tööjõu suures voolavuses.
Palju adenikke käib õppimas, et end arendada, kuid erialast tööd teha ei plaani.
Foto: Julia-Maria Linna
Tööturul rakendub üksnes 20% pagari ja kondiitri ning 15% aedniku ja maastikuehitaja õppekava lõpetajatest erialal, sõnas OSKA vanemanalüütik Siim Krusell. Üks põhjus on täiskasvanud õppijate suur osakaal – paljud neist ei plaanigi valdkonnas tööle asuda, vaid õppe eesmärk on enesearendus.
„Ausalt öeldes me täna veel ei tea, kuidas me aasta lõpuks nulli tuleme,“ ütles Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane eelarve kohta. Nad pole sugugi ainuke kutsekool, kes energiahindade tõusu tõttu igati kokku hoiab ja suuri kulutusi edasi lükkab.
Tööstuse kui Eesti majanduse selgroo juhtimine selge tööstuspoliitikaga on riiklikult tagaplaanil, ometigi on sektoril märkimisväärne roll nii Eesti SKPs kui ekspordis. Kuidas teha Eestist aastaks 2035 kõrgtehnoloogiline ja nutikas tööstusriik, kirjutab Incap Corporationi president Otto Richard Pukk konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui Soomes läheb kutsekooli 60 protsenti noortest, siis Eestis läheb üle 70 protsendi gümnaasiumisse, tõi suurtööstur Enn Veskimägi hiljuti Äripäeva raadio saates "Tööstusuudised eetris" välja ühe haridussüsteemi kitsaskoha ja lisas, et kogu Eesti haridussüsteem vajaks reforme.
Seekordse saate teema on kutseharidus. Saate külaline on Tallinna Tööstushariduskeskuse IT-õppevaldkondade juhataja Eduard Brindfeldt, kellega räägime mullu sügisel käivitunud tööstusinformaatika erialast ja kutsehariduse probleemidest.
Juba viis kuud kehtib ka registreerimata töömasinatele liikluskindlustuse seadus. Muudatus mõjutab paljusid ettevõtjaid, kelle masinad tegutsevad suletud territooriumil, näiteks ehitusplatsil või tööstushoonete alal.