Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väikeste säästudega leibkonnad
Inimeste otsust teisest pensionisambast lahkuda mõjutas kõige tugevamalt see, kui palju neil oli finantsvarasid ja tarbimislaene, kirjutavad Eesti Panga ökonomistid.
Esimeses jaos lahkus teisest pensionisambast ligi 19% liitunutest. Praeguseks on oma pensioniraha välja võtnud ligi 30% teise samba konto omanikest.
Foto: Andras Kralla
Need, kes kuulusid 20% kõige enam finantsvara omavate inimeste hulka, lahkusid teisest sambast 37 protsendipunkti väiksema tõenäosusega kui need, kes kuulusid 20% kõige vähem finantsvara omavate inimeste hulka.
Sel nädalal vedas pensioniühistu Tuleva aktiivne liige Indrek Seppo avalikult 1000 euro peale kihla LHV ja SEB fondivalitsejatega, väites, et Tuleva Maailma Aktsiate indeksifondil läheb kümne aasta perspektiivis paremini kui LHV L ja SEB 100 aktiivselt juhitud fondidel.
Viimased poolteist aastat on Eesti II samba pensionifondide käekäik olnud niru – 27 fondist vaid kolme tootlus on püsinud plusspoolel. Käesolev aasta on toonud veidi leevendust, kuid seis turgudel on jätkuvalt pingeline.
Maksude tõstmise asemel võiks valitsus mõelda oma kodanikele riigivõlakirjade emiteerimise peale ning pakkuda läbi laenamise rahvale tootlust, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Inimene, kes saab oma rahaasjadega hakkama, on suur kasutegur riigile, sest talle pole vaja toetusi maksta. Eesti elanike rahatarkus ning säästmis- ja investeerimisharjumused on riikliku julgeoleku seisukohast olulised teemad.
Kui Fotografiska juht Margit Aasmäe Peugeot E-3008 rooli istus ja mootori käivitas, hämmastas teda vaikus salongis. Ent edasi asus vaikus juba enda eest kõnelema.