Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Pärast mitut nädalat lugusid Lääne meedias, kuidas Ukraina väed ei edene soovitud tempos, on Volodõmõr Zelenskõil lõppevast nädalast mitu edulugu.Foto: Presidential Office of Ukraine / Scanpix

Ukraina sõda liigub Eestile üha lähemale. Lisaks: Euroopa Liit valmistub laienemiseks, Kiievi sõber sai ametist priiks ning Hiina kinnisvarahiiud vaaguvad hinge.

FOOKUSES: Euroopa alusleping, Euroopa energiasubsiidiumid, Euroopa koloniaalpärand

Euroliit vaeb uut aluslepingut

Augusti lõpp, mil kollektiivne Brüssel naaseb puhkuselt, on tõmmanud käima arutelu Euroopa Liidu aluslepingu uuendamisest. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel teatas nädala alguses, et euroliit peab kümnendi lõpuks olema valmis laienema. Ehkki Michel sellel ülemäära ei peatunud, tähendab jätkuv laienemine aga seda, et alusleping vajab ilmselt värskendust.

Nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa on andnud mõista, et liitu võib olla peagi võimatu valitseda, kui liiga suur osa otsustamisest toimub konsensuse alusel. Juba praegu takistab euroliidu tööd Ungari (ja kohati ka Poola) obstruktsioon.

Osal europarlamendi saadikutest on ambitsioonikas plaan juba kirja pandud. Politico kätte sattunud 116-leheküljeline mustand, mille autorite seas on euroföderalist Guy Verhofstadt, hõlmab endas enamushääletuse juurutamist ning seadusandluse üleeuroopalist ühtlustamist. Muu hulgas näeks plaan ette kliima- ja keskkonnaküsimuste täielikku delegeerimist Euroopa Liidule.

Mõistagi jääb see konkreetne plaan fantaasiaks, kuid tunnetus sellest, et endale Euraasia-Aafrika geopoliitilises ruumis kohta otsiv Euroopa Liit vajab institutsionaalset värskendust, tundub üha valdavam.

Saksa-Prantsuse vastuoluline energiapoliitika

Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad ka pärast selle aasta lõppu doteerida oma riigis energia kasutamist. Ehkki muidu on selline riigiabi keelatud, lubas Euroopa Komisjon viimaste aastate kriiside valguses erandeid. Nüüd on kogu euroliidu peale kulutatud subsiidiumiteks üle 650 miljardi euro, kusjuures kolmveerandi on sellest kandnud just Berliin ja Pariis.

Läänemere-poolsetele väiksematele eksportivatele majandustele pole seis muidugi meeltmööda.

Prantsusmaa suudab toota endale võrdlemisi odavat tuumaenergiat, mida müüb ka Saksamaale, ent samal ajal ärritab Pariisi asjaolu, et seda ei käsitleta Euroopa tasandil samasuguse roheenergiana nagu tuule- või päikeseenergiat. Seega võib praegune käik olla ka läbirääkimisvõte.

Euroopa suurmajandused ütlevad aga üldiseltki, et tööstust on tarvis (muu hulgas energiasubsiidiumite kaudu) doteerida, sest seda teeb ka USA, rääkimata Hiinast. Meie maailmajao väiksemad majandused pelgavad aga, et moonutatud vaba turg annab Saksa-Prantsuse ettevõtetele ebaausa eelise.

Järjekordne lisandus riigipöördevööndis

Lääne-Aafrikas toimus sel nädalal taas üks riigipööre, kui Gabonis ei tunnistanud sõjavägi valimistulemust ja eemaldas võimult 55 aastat trooninud Bongo perekonna. Tegu on taas ühe endise Prantsuse asumaaga, kus võimu haaravad kindralid.

Euroopa jaoks on küsimus terav seetõttu, et Lääne-Aafrikast on sel aastal üha suurem hulk põgenikke jõudnud Tuneesiasse, kust nad püüavad paatidega Euroopasse pääseda. Kitsamalt Prantsusmaa jaoks on Gabon aga oluline mangaani tarnija.

Prantsuse asjatundja Vootele Päi ütles Äripäevale, et ehkki Gabonis pole veel Wagneri sõdureid näha olnud, on venelaste roll viimaste aastate riigipööretes märgiline – olgu sel suvel Nigeris, kust prantslased saavad uraani, või varem ka Malis ja Burkina Fasos.

Mida toob tulevik?