• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,45
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,45
  • 01.09.23, 16:20

Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Ukraina sõda liigub Eestile üha lähemale. Lisaks: Euroopa Liit valmistub laienemiseks, Kiievi sõber sai ametist priiks ning Hiina kinnisvarahiiud vaaguvad hinge.
Pärast mitut nädalat lugusid Lääne meedias, kuidas Ukraina väed ei edene soovitud tempos, on Volodõmõr Zelenskõil lõppevast nädalast mitu edulugu.
  • Pärast mitut nädalat lugusid Lääne meedias, kuidas Ukraina väed ei edene soovitud tempos, on Volodõmõr Zelenskõil lõppevast nädalast mitu edulugu.
  • Foto: Presidential Office of Ukraine / Scanpix
See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
Eesti piirist kõigest mõnekümne kilomeetri kaugusel asuv Pihkva lennujaam oli nädala keskel leekides. Enam ei kohta Ukraina droone üksnes Moskvas, vaid pihta saab kogu taristu, mis Vene sõjamasinat toidab.
Pihkvas hävisid Vene lennukid. Kolmapäeva öösel hävitasid Ukraina droonid Pihkvas – mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist – vähemalt kaks kaubalennukit Il-76. Satelliidipiltide põhjal on kahest lennukist alles üksnes tükid ning veel neli said kõvasti viga. Kreml tunnistab neist kahest faktist üksnes viimast. Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov kinnitas, et Ukraina oli rünnakute taga, kuid droonid pandi lendu Venemaa pinnalt. Kremli propagandamasin jõudis vahepeal väita sedagi, justkui oleks rünnatud Eesti pinnalt. Droonirünnakud tabavad viimasel ajal pealinna Moskvat juba sisuliselt iga päev.
Ukraina murrab läbi. Ukrainlaste kaitsejõud teatasid, et on kagus murdnud läbi Venemaa kaitsest. Vasturünnaku eesmärk on lahutada Vene okupatsiooniväed, jättes lõunarannikuäärsed venelased kotti. Samal ajal väitis president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina relvatööstus suudab toota rakette, mille raadius ulatub 700 kilomeetrini. Ning lisaks tiirlevad Ukraina meedias taas jutud, nagu jääks kaitseminister Oleksi Reznikov peagi ametist ilma.
Kiievi sõber lahkus ametist. Briti kaitseminister Ben Wallace, kes on käinud ka visiidil Eestis ja olnud nähtav Ukraina sõber, sai sel nädalal ametist priiks. Tema asemel haaras portfelli vastuolulise kuulsusega Grant Shapps. Erinevalt militaarkarjääriga Wallace’ist on Shappsi puhul tegu endise ärimehega, kelle tugevuseks on kujunenud oskus poliitiliselt ellu jääda. Juba eelmisel nädalal sattus ta aga visiidile Kiievisse. Ukraina toetajad loodavad, et ta jätkab Wallace’i poliitikat.
Norra esidiplomaadil suur jama. Norra välisminister Anniken Huitfeldt sattus sel nädalal skandaali, kui tuli välja, et tema abikaasa oli ostnud viimastel aastatel osakuid kaitsetööstusettevõttes Kongsberg. Kolmapäevasel pressikonverentsil ütles minister Huitfeldt, et ei olnud oma abikaasa tegevusest teadlik ning suurt süüd endale ei näe. Opositsioon nõuab aga tema tagasiastumist.
Hinna kinnisvarahiiud kõrbevad. Country Garden ja Evergrande – kaks Hiina suurimat kinnisvaraarendajat – teatasid kohutavatest poolaastatulemustest. Country Garden avalikustas, et teenis kuue kuuga ligi 52 miljardit juaani ehk üle 6,5 miljardi euro kahjumit. Augusti alguses ei suutnud ettevõte tasuda võlakirjamakset. Evergrande, mille majandustulemused on veelgi hullemad, kukkus Hongkongi börsil 90 protsenti – ettevõtte osakutega pole saanud kaubelda viimased 17 kuud. Hiina saja suurima kinnisvaraarendaja müügimaht on vähenenud aastaga kolmandiku võrra. Hinnanguliselt moodustab kinnisvarasektor 20–30 protsenti Hiina majandusest.
FOOKUSES: Euroopa alusleping, Euroopa energiasubsiidiumid, Euroopa koloniaalpärand
Euroliit vaeb uut aluslepingut
Augusti lõpp, mil kollektiivne Brüssel naaseb puhkuselt, on tõmmanud käima arutelu Euroopa Liidu aluslepingu uuendamisest. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel teatas nädala alguses, et euroliit peab kümnendi lõpuks olema valmis laienema. Ehkki Michel sellel ülemäära ei peatunud, tähendab jätkuv laienemine aga seda, et alusleping vajab ilmselt värskendust.
Nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa on andnud mõista, et liitu võib olla peagi võimatu valitseda, kui liiga suur osa otsustamisest toimub konsensuse alusel. Juba praegu takistab euroliidu tööd Ungari (ja kohati ka Poola) obstruktsioon.
Osal europarlamendi saadikutest on ambitsioonikas plaan juba kirja pandud. Politico kätte sattunud 116-leheküljeline mustand, mille autorite seas on euroföderalist Guy Verhofstadt, hõlmab endas enamushääletuse juurutamist ning seadusandluse üleeuroopalist ühtlustamist. Muu hulgas näeks plaan ette kliima- ja keskkonnaküsimuste täielikku delegeerimist Euroopa Liidule.
Mõistagi jääb see konkreetne plaan fantaasiaks, kuid tunnetus sellest, et endale Euraasia-Aafrika geopoliitilises ruumis kohta otsiv Euroopa Liit vajab institutsionaalset värskendust, tundub üha valdavam.
Saksa-Prantsuse vastuoluline energiapoliitika
Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad ka pärast selle aasta lõppu doteerida oma riigis energia kasutamist. Ehkki muidu on selline riigiabi keelatud, lubas Euroopa Komisjon viimaste aastate kriiside valguses erandeid. Nüüd on kogu euroliidu peale kulutatud subsiidiumiteks üle 650 miljardi euro, kusjuures kolmveerandi on sellest kandnud just Berliin ja Pariis.
Läänemere-poolsetele väiksematele eksportivatele majandustele pole seis muidugi meeltmööda.
Prantsusmaa suudab toota endale võrdlemisi odavat tuumaenergiat, mida müüb ka Saksamaale, ent samal ajal ärritab Pariisi asjaolu, et seda ei käsitleta Euroopa tasandil samasuguse roheenergiana nagu tuule- või päikeseenergiat. Seega võib praegune käik olla ka läbirääkimisvõte.
Euroopa suurmajandused ütlevad aga üldiseltki, et tööstust on tarvis (muu hulgas energiasubsiidiumite kaudu) doteerida, sest seda teeb ka USA, rääkimata Hiinast. Meie maailmajao väiksemad majandused pelgavad aga, et moonutatud vaba turg annab Saksa-Prantsuse ettevõtetele ebaausa eelise.
Järjekordne lisandus riigipöördevööndis
Lääne-Aafrikas toimus sel nädalal taas üks riigipööre, kui Gabonis ei tunnistanud sõjavägi valimistulemust ja eemaldas võimult 55 aastat trooninud Bongo perekonna. Tegu on taas ühe endise Prantsuse asumaaga, kus võimu haaravad kindralid.
Euroopa jaoks on küsimus terav seetõttu, et Lääne-Aafrikast on sel aastal üha suurem hulk põgenikke jõudnud Tuneesiasse, kust nad püüavad paatidega Euroopasse pääseda. Kitsamalt Prantsusmaa jaoks on Gabon aga oluline mangaani tarnija.
Prantsuse asjatundja Vootele Päi ütles Äripäevale, et ehkki Gabonis pole veel Wagneri sõdureid näha olnud, on venelaste roll viimaste aastate riigipööretes märgiline – olgu sel suvel Nigeris, kust prantslased saavad uraani, või varem ka Malis ja Burkina Fasos.

Mida toob tulevik?

Türgi-Vene kohtumine. Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan kohtub tuleva nädala alguses oma Vene ametivenna Vladimir Putiniga. Ühtpidi on Ankara olnud kogu Ukraina sõja vältel justkui erapooletu arbiiter, teisalt on muutunud Türgi suhted Venemaaga üha pingelisemaks, sest suvel raugenud viljalepe on muutnud Musta mere sõjatandriks.
Mured energiaturul. Kui möödunud nädala briifing sedastas, et naftaturg aasta lõpuni ilmselt suuri raputusi ei too, siis sel nädalal on kõlanud ka oponeerivaid käsitlusi. Kindla peale on seis pingeline aga gaasiturul, sest järgmisel nädalal hakkab ilmselt streikima USA energiahiiu Chevroni Austraalias asuv LNG-tööstus. Sealne ametiühing nõuab paremaid töötingimusi ja kõrgemat palka. Sealsamas tööstuses toodetakse 7 protsenti maailma LNGst. Veel nädal tagasi uskus turg, et kokkulepe on lähedal.
Hiina riigipea jääb koju. Hiina kommunistliku partei juht Xi Jinping teatas, et ei lähe järgmise nädala lõpus toimuvale G20 tööstusriikide tippkohtumisele, saates enda asemel välisministri. Xi otsust peetakse ninanipsuks võõrustajariigile Indiale, kes on Pekingi jaoks strateegiline rivaal. Nädala eest kuulutas Xi BRICSi riikide tippkohtumisel, et soovib seda formaati laiendada.

Seotud lood

Saated
  • 01.09.23, 12:16
Vootele Päi: Aafrika riigipöörded ohustavad Euroopa julgeolekut
"Vähemalt neljas riigis on kinnitatud Wagneri kohalolek"
Viimati elas Aafrika riikidest riigipöörde üle Gabon, mis on jätk varem tekkinud mustrile, et lähipiirkonnas võtavad sõjalised jõud võimu enda kätte. See aga ohustab Prantsusmaa ja laiemalt Euroopa julgeolekut, ütles Prantsusmaa asjatundja Vootele Päi.
Uudised
  • 01.09.23, 14:18
Rindeteated: Vene suurtükivägi on sunnitud ukrainlastele teed tegema
Ukraina vägede taktikaline läbimurre nn Surovikini kaitseliini all annab tunnistust, et Vene suurtükivägi on ukrainlaste oskusliku tule all olnud sunnitud taanduma kaugusele, kus nad pealetungivaid vägesid enam normaalselt tõrjuda ei saa.
Börsiuudised
  • 28.08.23, 21:33
Austraalias ähvardav streik tõi Euroopasse gaasi hinnaralli
Euroopa gaasihind kerkis järsult, sest ühe peamise gaasitarnija Austraalia veeldatud gaasi (LNG) tehaseid ähvardab streik.
Uudised
  • 25.08.23, 17:30
Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma
Hiina riigipea haub uut maailmakorda
Wagneri juhile ei saanud saatuslikuks mitte lahtine aken, vaid lennujõuta õhusõiduk. Lisaks: Hiina riigipea kaval plaan uueks maailmakorraks, Saksamaa majanduse vähikäik ning pöördunud nafta hind.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele