Wagneri juhile ei saanud saatuslikuks mitte lahtine aken, vaid lennujõuta õhusõiduk. Lisaks: Hiina riigipea kaval plaan uueks maailmakorraks, Saksamaa majanduse vähikäik ning pöördunud nafta hind.
FOOKUSES: Käpuli Saksamaa, identiteedita BRICS ja segaduses rohepoliitika
Euroopa haige mees?
Uudised Saksamaalt on olnud viimastel nädalatel üha mustemates toonides. Ainsana G7 majandustest jäävad sakslased ilma majanduskasvust. Tööstusele hädavajalikku odavat gaasi enam pole ja Hiina on eksportturuna üha ettearvamatum. Liiati ehitavad protektsionistlikud hiinlased ise häid elektriautosid ja Saksa sisepõlemismootoritega masinaid ei vaja.
Nädalakiri Economist küsis eelmises numbris otse: kas Saksamaa on Euroopa haige mees? SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles saates "Globaalne pilk", et Saksamaa on märksa dünaamilisem, kui välja paistab, ning selle sajandi edu Euroopa partnerite ees saab praegu lihtsalt veidi kärbitud.
Samal ajal tõstavad aga Saksamaal pead äärmuslikumad poliitilised jõud. Juba kümnendi poliitilisse peavoolu kuulunud Alternativ für Deutschland (Alternatiiv Saksamaa jaoks - toim) on arvamusküsitluste järgi populaarsuselt teine erakond.
BRICS tahab laieneda
Ühendus BRICS tahab oma liikmeskonda laiendada. Brasiiliast, Venemaast, Indiast, Hiinast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist – kõigi esitähtedest BRICS kokku tulebki – koosnev liidukene otsustas sel nädalal toimunud tippkohtumisel, et tahaks võtta kampa ka Saudi Araabia, Iraani, Araabia Ühendemiraadid, Egiptuse, Etioopia ja Argentina.
Hiina riigipea Xi Jinpingi nägemuses moodustaks BRICS maailmamajanduse uue keskme või vähemasti konkurendi lääneblokile. Sel ühendusel puudub aga harta, sekretariaat või üleüldse mingi koherentsem struktuur. Saudid ja iraanlased rebiksid üksteisel hea meelega kõrid välja, Etioopias on sisuliselt kodusõda ning Argentina on taaskord musternäidis vastutustundetust riigirahandusest.
Samas on selge, et senine maailmakord on muutumas ja USA ning teiste lääneriikide roll mingil määral hääbumas. Ent kas BRICS suudab leida ka muu ühisosa kui Läänele vastandumine, pole praegu kaugeltki selge.
Euroopa rohepoliitika külmlattu
Euroopa Liidu rohevolinik Frans Timmermans pani sel nädalal ameti maha, et naasta kodumaale Hollandisse, kus temast saab sügiseste üldvalimiste eel sotsialistide ja roheliste peaministrikandidaat. Pärast valitsusjuht Mark Rutte otsust suurest poliitikast taanduda on Madalmaade poliitika täielikus pöörises, sest kõigi seniste koalitsioonikaaslaste juhid teatasid niisamuti, et ei kandideeri novembris oma erakonna esinumbrina.
Euroopa Komisjonis pöörab see aga pea peale Ursula von der Leyeni kabineti rohepoliitika. Timmermansi asemel saab hollandlaste volinikuks ilmselt Wopke Hoekstra, kes esindab konservatiivseid kristlikke demokraate ehk EPPd. Just nemad on püüdnud viimasel ajal lahjendada Brüsseli kõikvõimalikke rohereforme.
Uuel aastal on ka Euroopas valimised, mistõttu löövad osa vaatlejaid von der Leyeni komisjonile juba hingekella – alles jäänud aeg tuleb lihtsalt ära tiksuda ja suurt reformimist pole enam oodata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Sisemajanduse kogutoodang
Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Allikas: Statistikaamet
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.