Aasta töösturi nominent: püksirihma ei saa pingutada igavesti, pankrotid terendavad

Artikkel

- Uudised
- Harro Puusild
- 5. november 2023 kell 7:59
Kuula
Aasta töösturi nominent: püksirihma ei saa pingutada igavesti, pankrotid terendavad
On karm aeg ja tootjatel tuleb vajalikud otsused ära teha, sõnab Raivo Vasnu. Foto: Liis Treimann
Valitsus peaks vaatama, kas meie tootjatele loodud tingimused on ka konkurentsivõimelised, sest Eestil tuleb eksporditurgudel konkureerida teiste riikidega, ütleb tänavune aasta töösturi nominent ja NPM Silmeti juht Raivo Vasnu.
NPM Silmeti emafirma rajab praegu Narva uut magnetitehast, mis peaks valmima 2024. aasta lõpus. Raivo Vasnu sõnul on praegu laual ka NPM Silmeti laiendusplaanid, mille kohta peaks selgust saama lähikvartalite jooksul. "Lõplikku otsust, kuidas see välja nägema hakkab, veel ei ole ja see on lähikuude küsimus. Aga selge on see, et tootmismahtu me suurendama peame," selgitab Tööstusuudistele Vasnu, kelle sõnul võib Silmeti investeeringu suuruseks kujuneda magnetitehase investeeringuga võrreldav summa.
Järgneb intervjuu Raivo Vasnuga.
Kuidas võtsite vastu uudise, et olete aasta töösturi kandidaat ja nüüd ka kolme nominendi hulgas?
Oli tegelikult üllatav ja ühe asja peaks kohe alguses selgeks rääkima. Tööstur tähendab eesti keeles tegelikult ettevõtte omanikku ja seda, kes investeerib oma vahendeid. Mind võiks siiski tituleerida tööstusjuhiks. Ma ei ole Silmeti omanik, aga juht tõesti.
Mis pilguga vaatate Eesti tööstuse arenguid? Praegu me räägime ekspordi vähenemisest, konkurentsivõime nõrgenemisest, ebakindlusest majanduses. Mida ütleb teie kui juhi tunnetus? Mis olukorras oleme, mida võib oodata uuel aastal?
Ega olukord lihtne ole ja järgmise aasta kohta kuulen kolleegidelt, et kõik teevad järgmiseks aastaks eelarveid ja nägu, et ega midagi juhtunud ole. Me ei tea, mis järgmisel aastal juhtub, me ei tea, mis on järgmised piirangud ja sanktsioonid. Elame usus, et kord rahuneb maailm maha, aga ebakindlus teeb tõesti muret.
Väliskaubandus... läänes on raske, ida poole ei saa. Nüüd on tekkinud ka täiesti uued huvitavad olukorrad, finantssektoril on tekkinud terve hulk nn halle riike, mis ei ole kuskil sanktsioonide lehel, mille kaubavahetus ei ole keelatud, aga ometi sa nendega kaubelda ei saa, sest maksed ei liigu ühele ega teisele poole. Seda kuskil paberil fikseeritud ei ole ja saad üllatusena teada, miks sulle Usbekistanist raha ei saa maksta. Osa sektoreid mängib oma reeglite järgi. Need tekitavad uusi ja huvitavaid väljakutseid.
Kui räägime pikaajalisematest investeeringutest, siis siin on tekkinud uusi väljakutseid, mida enne ei olnud. Meie enda kõiksugused kliimalubadused, millega tuleb arvestada investeeringute tegemisel – neid on vahel nii palju ja need tulevad nii ruttu, et ei jõua läbigi lugeda. Meie näeme, et kohtud võtavad vastu otsuseid osa projektide peatamiseks. Enefiti puhul ei rõhutud küll kliimaeesmärkidele, aga minister ütles välja, et vaadates kliimaeesmärke... See tekitab ettevõtjates kõhedust.
Millal hakkavad asjad liikuma jälle üles? Paljud usuvad järgmise aasta teise poolde.
Ütlen samuti, et enne järgmise aasta teist poolt paremaks ei lähe. Mis tuleb edasi, ei oska ennustada, sest maailm on nii volatiilne.
Vahel kiirustame küll ja me ei jäta endale võimalust ega aega läbi rääkida. Ja läbi rääkida nendega, kes plaanivad tulevikus investeerida.
Raivo Vasnu
Kas kipume kliimateemaga ja jätkusuutlikkusega kiirustama?
Vahel kiirustame küll ja me ei jäta endale võimalust ega aega läbi rääkida. Ja läbi rääkida nendega, kes plaanivad tulevikus investeerida. Paika surutud raamid on küllaltki tihedad ja sinna sisse midagi suurt planeerida... [on keeruline]. Kui keegi tuleks ideega, et ehitame Eestisse akutehase, siis see ei ole nendes raamides võimalik.
Kui palju kuuleme veel pankrottidest?
Kindlasti kuuleme veel. Protsenti ja numbrit ei oska öelda, aga igavesti ei saa püksirihma pingutada. Kui turud on sellises seisus, nagu nad on, siis tuleb see aeg üle elada.
Kuidas hindate maksumuudatusi ja nende mõju?
Kui oma mätta otsast vaadata, siis meie ehk kui pea sada protsenti eksportiva ettevõtte igapäevast tegevust see eriti ei mõjuta. Igapäevaelu meie ümber aga kindlasti. Siin on ettevõtteid, kes töötavad kohalikule turule ja kui inimeste maksevõime väheneb, siis ega neil (kohalikule turule tootvad ettevõtted – toim) paremini lähe.
Aasta tööstur 2023
Selgub 15. novembril 2023 konverentsil "Tööstuse äriplaan 2024". Programmi ja registreerimisvõimaluse leiab siit.
Nominendid: Raul Kirjanen (Fibenol), Taavi Madiberk (Skeleton Technologies) ja Raivo Vasnu (NPM Silmet).
Konverentsil toimub ka nominentide aruteluring, kus lahatakse Eesti majanduse ja tööstuse uue aasta väljavaateid.
Aasta töösturi konkursi korraldavad Äripäev, Tööstusuudised ja ABB Eesti.
Mida ütleksite praegu valitsusele?
Valitsus võiks pöörata näo tootjate poole. See on kõlav fraas, aga võiks vaadata natuke laiemalt ringi, kas meie tootjatele loodud tingimused on konkurentsivõimelised. Kuna räägime ekspordist, siis see tähendab, et peame konkureerima teiste riikidega, ka nende riikidega, mis on Euroopa Liidus. Kui vaatame riigitoetusi eri turgudel – Ameerika Ühendriikides, Saksamaal –, siis saame aru, et Eesti eelarve on väike – ja me olemegi väike riik, ka toetuste summad on väiksemad –, aga maailmaturul ei ole vahet, kust sa pärit oled, konkurents on konkurents.
Pikemalt saab lugeda Tööstusuudistest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum