Apteegiturul räägitakse, et tegelikkuses on apteegireformist hoolimata kaks kolmandikku apteekidest endiselt vähemal või enamal moel seotud ravimite hulgimüüjate ärihuvidega.
Foto: Andras Kralla
Pea neli aastat tagasi jõustunud apteegireformi eesmärgiks oli jae- ja hulgimüüjate seotuse keelu ning proviisori enamusosaluse nõudega toetada konkurentsi, proviisorite ärilist sõltumatust ja nende kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest.
Äripäev töötas läbi paarsada Eesti apteekide majandusaasta aruannet ning leidis mustreid ja diile, mis lubavad väita: apteegiturul käib suur näitemäng.
Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.
Kui mõelda haridusele kui strateegiale, mitte pelgalt süsteemile, avaneb uks uutmoodi vaatele: kas kool on pelgalt teadmiste ja testide edastamise koht või keskkond, kus kasvatatakse iseseisvaid ja vastutustundlikke inimesi? Audentes on valinud selgelt viimase tee.