Nädala lood: pensionikogujad kaotasid varguse tõttu miljoneid

Nädala jooksul pälvis omajagu tähelepanu BaltCap, kuna BaltCapi Leedu partner varastas infrastruktuurifondist raha ning on nüüd kriminaaluurimise all. Eesti pankade pensionifondid saagisid BaltCapi infrastruktuurifondi väärtusest 20% maha, tuues kahjusaajate sekka ka tulevased pensionärid.

„Oled eluaeg teinud kõvasti tööd ja siis sinu tagant varastatakse,” vihastas Baltikumi suurima erakapitali investeerimisfirma BaltCapi kaasasutaja Kristjan Kalda. Seni puhta poisina tuntud BaltCap sai pleki külge mullu novembris.

BaltCap avastas, et Šarūnas Stepukonis, kes vastutas infrastruktuurifondide eest, omastas portfelliettevõtetest raha. Sinna fondi investeerisid LHV, SEB ja Swedbanki pensionifondid 2017. aastal miljoneid eurosid. Lisaks andsid fondile kümneid miljoneid suured nimed, nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).

„Mida me näeme enda Tallinna korterite statistika pealt, on see, et veel aasta tagasi moodustasid mitte-eestlastest üürnikud umbes 45% kõikidest üürnikest, tänaseks on see langenud umbes 30 peale,“ tõdes Riim.

„See oli hea point, mille Rait välja tõi, et 40+ protsendi pealt on üürnike arv langenud … sest ega välismaalased põgenevad siit hea meelega … mitte ei põgene ..., vaid lasevad jalga lihtsalt – sest mujal on kindlam olla,“ lisas Sooman hoogsalt.

End Vene kodanikele kuuluvate ettevõtete puntra taga peitev firmamatja Talis Kottisse on kaotanud aastate jooksul hulga hätta sattunud firmasid omanäolise skeemiga, mille ees on kohtud ja võlausaldajad relvitud, kirjutas Äripäev neljapäeval.

Kui mõni probleemne ettevõte kord juba tema kontrolli alla jõuab, siis pole võlausaldajatel enam suurt lootust oma võlga tagasi saada. Läbi äriühingute ühendamise kaotab Kottisse võlgades firma enda punutud ühingute rägastikku.

Kottisse tegevuse on karmilt hukka mõistnud maksejõuetuse teenistus, kelle ülesanne on pahatahtlikud pankroti põhjustajad pihtide vahele võtta.

„Talis Kottisse eesmärgiks on läbi ühinemiste skeemide pakkuda variisiku teenust, rikkudes seega ausat konkurentsi ning naeruvääristades teiste hoolsate juhtorgani liikmete ja võlausaldajate seaduskuulekust,” seisis kirjelduses, mille maksejõuetuse teenistus saatis mullu kohtusse taotlusega firmamatjale ärikeeld seada.

Talis Kottisse omanäolist skeemi saab lähemalt uurida artiklist „Võitmatu firmamatja seljatab võlakütte nokaudiga, kohtunikud nurka surutud”.

Äripäev külastas hiljuti ka Ida-Virumaal Püssi linna, näidates sõnas ja pildis lähemalt, mis on saanud viiskümmend aastat tegutsenud puitplaaditehasest Repo.

Artiklist „Ei tulnud enam kedagi. Väikelinna süda viiakse vanarauaks” selgub, et töö kaotanud 148 inimest pakkis end kokku ja läks igaüks ise suunda. Paarkümmend neist on poolteist aastat hiljem endiselt töötud. Elu nirises vabrikust välja nagu radikatest välja voolanud vesi.