Ratas Keskerakonnast: me ei saa enam rääkida tõsiseltvõetavast parteist

“Seda sappi, mis Kõlvartilt tuli, oli tegelikult kahju kuulata,” meenutas Jüri Ratas teisipäeval umbusaldatud linnapea Mihhail Kõlvarti kaitsekõnet.

Kõlvart kõneles volikogus, et vastutus Porto Franco juhtumi eest lasub igal toonasel Keskerakonna juhatuse liikmel ja rõhutas eriliselt, et ka neil, kes on teise erakonda liikunud.

Ratas nimetab Kõlvarti seisukohti hirmu külvamiseks. Tema hinnangul ei saa seaduse silmis eraldi välja tuua partei juhatuse või juhatuse liikme vastutust. “Keskerakonna juhatuses ei ole olnud mingit ühtset otsust, et “nüüd lähme erakonnanaga halvale teele”,” lausus ta.

Kõlvarti jutust jäi Ratasele mulje, et Keskerakonnas on tagasi hirmutamine ja vihjamine, mida Ratas mäletab aegadest, kui ta kandideeris Edgar Savisaare kõrval Keskerakonna esimeheks.

“Kui inimene tahab olla poliitikas tugev, peab ta oskama kaotada. Läbi hirmutamise ei näita sa mitte kuidagi välja, et oled poliitikas tugev, see näitab su nõrkust,” märkis ta.

Ratas lahkus Keskerakonnast jaanuari lõpus ning praegu võib linnatänavatel silmata eurovalimiste plakateid, kus Jüri Ratas seisab Isamaa erakonna sinisel taustal. “Ma arvan, et tänu oma emale-isale olen oma poliitilisel teekonnal alati olnud sinimustvalgel taustal – nii et see taust pole kunagi olnud teistsugune” sõnas ta.

“Tõsi, eelmises erakonnas on olnud päris palju neid hetki, kus ma olen pidanud ütlema välja mingeid asju, mida erakond on võib-olla väga pikalt mõelnud teistmoodi, või siis flirtinud sellise halli alaga,” lisas Ratas.

Ta näeb, et Eesti poliitika on alates Keskerakonna kongressist lahtirullunud sündmustest viimase poole aastaga väga tugevasti muutunud. Ratas ei salga, et Keskerakond on Eesti parteimaastikul alla käinud. “Kui erakonda toetab kolm protsenti eestikeelsest elanikkonnast, siis me ei saa rääkida enam tõsiseltvõetavast erakonnast,“ märkis ta.

Ratase sõnul peab Eestis erakond olema laiahaardeline ning võtma sõna paljudes eri valdkondades – nii ettevõtluses, energeetikas, sotsiaalpoliitikas kui ka riigikaitses ja välispoliitikas. Kui terve suure erakonna peale on parlamendis ainult kuus inimest, on Ratase arvates selge, et parteil seda laiahaardelisust ei ole.

Tallinna linnavalitsuses on võimule pürgivate erakonnaliitude vahel Ratase sõnul pinev rebimine. 79-liikmelises Tallinna volikogus on praegu Keskerakonna ja EKRE tandemil 39 häält, Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Eesti 200 nelikliidul 40. “Ma usun, et Mihhail Kõlvart pingutab iga tund selle nimel, et loodava nelikliidu 40-st häälest üks hääl ära võtta,” sõnas Ratas, lisades, et mingit stabiilsust lähitulevikus oodata ei ole.

Olgugi, et Isamaa on osa nelikliidust ja Ratasel on pikk kogemus pealinna võimuga, ei ole Ratase sõnul talle Tallinna linnapea portfelli pakutud. Ta nimetas oma põhimissiooniks hetkel kindlustada eurovalimistel koht Brüsselis. “Olen Isamaa ankrumees ja spordikeeles peab ankrumees alati võistkonna tooma võidukalt finišisse,” märkis ta.

Siiski peaksid Ratase hinnangul nelikliidu partnerid tõsiselt maha istuma ja võimalikult kiiresti koalitsioonilepingu sõlmima loetud üheksateistkümneks kuuks, mis järgmiste kohaliku omavalitsuse valimisteni jäänud on.

Ratase sõnul on praegu Tallinnas mitmeid lahtisi otsi, mis kiiret lahendamist vajavad. “Ma arvan, et oleks vaja selgelt välja öelda, mis saab Estonia juurdeehitusest. See on suur teema, suur konkreetne investeering,” rääkis ta. Ka Taavi Aasa kunagine idee teha Tallinna peatänav – plaan, mille Kõlvart vahepeal sahtlisse paigutas – on Ratase meelest väärt jätkamist.

“Loodan, et kui mindi umbusalduse peale, on sellel nelikliidul ka jõudu nüüd teha sisuline asi ära: panna linnavalitsus paika ja alustada linnaelanike heaolu nimel tegutsemisega,” sõnas Ratas.

Uut võimuliitu ootab ees linnasüsteem, kus on tööl keskerakondlasi rohkem kui ühegi teise erakonna liikmeid. Ratas ei leia, et see oleks uuele võimuliidule eriline probleem.

Ta märkis, et ühes võimuliiduga muutuks niikuinii ka linnavalitsuse koosseis ehk vahetuksid inimesed poliitilistel ametipostidel: nii abilinnapead, linnaosavanemad kui ka nende asetäitjad.

Ülejäänud linnaametkond peaks Ratase sõnul jääma puutumata. Tema hinnangul ei tohiks inimese erakondlikust kuuluvusest sõltuda, kas ta töötab transpordiametis, sotsiaalosas või haridusametis. “Ma tunnen Tallinna ametkonda päris hästi,” sõnas Ratas, “enamik linnaaparaadi töötajaid on professionaalsed inimesed ja teevad oma tööd pühendumusega.”

Ratase sõnul oli ta peaministrina samalaadses olukorras, kui sai ühtelugu kokku ekspertkomisjoniga, mis tegeles koroonaviiruse seljatamisega. “Ma teadsin, et seal saalis on mõningad ametnikud, kes on teistest erakondadest. Ma mitte kordagi ei mõelnud seda, et “ei tea, mis nüüd siin välja ma ütlen, et võib-olla see ametnik ütleb kellelegi mingi poliitilise mõtte edasi”,” meenutas Ratas.