Nädala lood: kuidas ravimiäris hinnad kunstlikult üles puhutakse ning kuidas jõudis Eesti tootja maailmapilti

Äripäev avalikustas sel nädalal hulga allikate kirjelduse sellest, kuidas Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid. Saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient, selgus allikate jutust.

Kui patsient läheb apteeki ostma mõnd retseptiravimit, näiteks vererõhurohtu, küsib apteeker mõnikord, kas klient tahab saada originaali või koopiat. Patsient, kes valib koopia, võib esmalt olla rahul selle madalama hinnaga. Tegelikult käib koopiaravimite hindadega Eestis suurem mäng, kus võitjad on ravimite hulgimüüjad, aga kaotajad kõik teised.

Vastutavad ametnikud ja minister on salajastest kokkulepetest teadlikud, kuid pole midagi teinud, et diilidele lõpp panna. “Elevant on toas, aga keegi justkui ei märka midagi,” kirjeldab üks allikatest ravimiäri avalikku saladust.

“Kui hulgimüüjate skeem lõhkuda, vabaneks Eesti tervishoiusüsteemis metsik hulk raha,” lisab teine.

Äripäev tegi “avaliku” saladuse nüüd päriselt avalikuks. Väljaanne rääkis hinnakokkulepetest ravimiäris töötavate allikatega, kes palusid anonüümsust, sest Eesti turg on väike ja oma nime alt olukorra kritiseerimine võib äri ja suhteid tugevalt kahjustada. Lisaks on ravimitootjate lepped hulgimüüjatega konfidentsiaalsed ning inimesed peavad hoidma suu lukus ka aastaid pärast firmast lahkumist.

Loe pikemalt siit.

Lisaks saab lugeda, mida arvavad saladiilidest terviseminister Riina Sikkut ning endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.

Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.

Pärnumaal käib kõva sagimine, sest filmitakse videoid kännupuurist. Keset puurimise melu küsib Dipperfoxi müügijuht Vallo Visnapuu platsil toimetavalt Tiit Talvarult, miks siis ikkagi puuride väljatöötamine alguse sai? “Närvi ajasid need kännud,” vastab Talvaru muigega.

Dipperfoxi tegevjuht ja suuromanik Jaana Külm sõnab samuti, et idee kännupuure tootma hakata tuligi reaalsest vajadusest. Dipperfox teeb koostööd kaevetöid tegevate ettevõtetega. Nõnda rääkiski Talvaru, et on kaevetöödega tegelenud aastaid. Kui neil tuleb ehitada gaasitrasse ja/või teha niiduala, kuid ainus võimalus on juurimine ja järele jääb ülesküntud uudismaa, siis peab ju olema mingi normaalsem võte.

Et kändude eemaldamiseks kasutada just puuri, see idee tekkis internetis ringi vaadates. Kännupuuri teaduslik väljatöötamine kestis firmal 5–7 aastat.

Loe pikemalt siit.

Suuresti väliskülastajate toel kasvu näidanud ööbimiste arv kerkis märtsis aastaga 5%, kuid hotellipidajate sõnul on turismisektori taastumisest veel vara rääkida.

“Tegelikult on ikkagi väga raske,” tõdes Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp, kes on Tallinnas asuvate Radisson Collectioni ja Palace Hotelli juht ja osanik. Kuigi mõnes maakonnas näitab statistika suuremat taastumist, siis hotellipidajatega rääkides pole Käpp kuulnud, et kellelgi väga hästi läheks.

Ta viitas, et koroonakriisieelsele tasemele jäi turistide arv endiselt 7 protsendi jagu alla. Lisaks märkis Käpp, et majutuse hinnad on 2019. aasta märtsist tõusnud ööbimise kohta keskmiselt 6 euro võrra, mis ei jõua järele hotellipidajate kuludele, mis on sama ajaga 40 protsendi võrra kasvanud.

“Inimeste ostujõud on oluliselt vähenenud, väljaminekud on kasvanud ja on loomulik, et kulutatakse vähem meelelahutusele ja puhkusele,” ütles Saaremaa Georg Otsa spaahotelli tegevjuht Piret Trei.

Loe pikemalt siit.

Vastukajad Liveni uuele võlakirjaemissioonile, mille eesmärk on kaasata 4 miljonit eurot, on varieeruvad. Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare väljendavad positiivsust, samal ajal kui Ivar Mägi ja Peeter Pärtel pakkumisest hoiduvad.

Teisipäeval teatas kinnisvaraarendaja Liven, et plaanib investoritelt võlakirjadega kaasata 4 miljonit eurot.

Kristjan Liivamägi on Liveni aktsionär ja plaanib võlakirjade pakkumises osaleda. Võttes arvesse Liveni finantspositsiooni peab ta 10,5% kupongiintressi atraktiivseks. “Minu eesmärk on kätte saada ligikaudu 2% minu investeerimisportfellist ehk umbes 30 000 euro eest võlakirju.”

Jaak Roosaare suhtub samuti positiivselt 10,5% kupongiintressi tootlusesse ja rõhutab rohevõlakirjade eeliseid teatud investoritele, kes peavad keskkonnasäästlikkust oluliseks. Ta tõstab esile ka võlakirjade tagamata laadi ja sellega seotud ettevõtlusriskid, kuid on siiski huvitatud võlakirjade märkimisest sõltuvalt oma rahavoost. Roosaare usub, et võlakirjad märgitakse tõenäoliselt üle.

Peeter Pärtel seevastu ei kavatse märkida. Ta rõhutab, et tagamata võlakirjad nõuavad sügavat arusaama ettevõtte finantsseisust, milleni tema enda huvi ja aeg ei ulatu. Ta soovitab teistel investoritel põhjalikult tutvuda Liveni prospektiga, mis on 223 lehekülge pikk. “Soovitan kõigil huvilistel võtta aeg ja see dokument läbi töötada enne märkimisavalduse tegemist,” vastas Pärtel.

Loe pikemalt siit.