Artikkel
  • Kuula

    Nädala lood: kuidas ravimiäris hinnad kunstlikult üles puhutakse ning kuidas jõudis Eesti tootja maailmapilti

    Apteekides müüdavate ravimite hinnad on ravimitootjate ja hulgimüüjate poolt kunstlikult üles puhtud. Foto: Liis Treimann

    Selle nädala olulisemate lugude seast leiab lugusid ravimiäri saladiilide, Eestis kännupuure tootva äri, hotellinduse kasvavate numbrite reaalsuse ja Liveni võlakirjade kohta.

    Äripäev avalikustas sel nädalal, kuidas Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid.
    Saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
    Kui patsient läheb apteeki ostma mõnd retseptiravimit, näiteks vererõhurohtu, küsib apteeker mõnikord, kas klient tahab saada originaali või koopiat. Patsient, kes valib koopia, võib esmalt olla rahul selle madalama hinnaga. Tegelikult käib koopiaravimite hindadega Eestis suurem mäng, kus võitjad on ravimite hulgimüüjad, aga kaotajad kõik teised.
    Tootjad ja hulgifirmad on ravimihindadega manipuleerinud aastaid. Vastutavad ametnikud ja minister on salajastest kokkulepetest teadlikud, kuid pole midagi teinud, et diilidele lõpp panna. “Elevant on toas, aga keegi justkui ei märka midagi,” kirjeldab üks allikatest ravimiäri avalikku saladust.
    “Kui hulgimüüjate skeem lõhkuda, vabaneks Eesti tervishoiusüsteemis metsik hulk raha,” lisab teine.
    Äripäev tegi “avaliku” saladuse nüüd päriselt avalikuks. Väljaanne rääkis hinnakokkulepetest ravimiäris töötavate allikatega, kes palusid anonüümsust, sest Eesti turg on väike ja oma nime alt olukorra kritiseerimine võib äri ja suhteid tugevalt kahjustada. Lisaks on ravimitootjate lepped hulgimüüjatega konfidentsiaalsed ning inimesed peavad hoidma suu lukus ka aastaid pärast firmast lahkumist.
    Loe pikemalt siit.
    Lisaks saab lugeda, mida arvavad saladiilidest terviseminister Riina Sikkut ning endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
    Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
    Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
    Pärnumaal käib kõva sagimine, sest filmitakse videoid kännupuurist. Keset puurimise melu küsib Dipperfoxi müügijuht Vallo Visnapuu platsil toimetavalt Tiit Talvarult, miks siis ikkagi puuride väljatöötamine alguse sai? “Närvi ajasid need kännud,” vastab Talvaru muigega.
    Dipperfoxi tegevjuht ja suuromanik Jaana Külm sõnab samuti, et idee kännupuure tootma hakata tuligi reaalsest vajadusest. Dipperfox teeb koostööd kaevetöid tegevate ettevõtetega. Nõnda rääkiski Talvaru, et on kaevetöödega tegelenud aastaid. Kui neil tuleb ehitada gaasitrasse ja/või teha niiduala, kuid ainus võimalus on juurimine ja järele jääb ülesküntud uudismaa, siis peab ju olema mingi normaalsem võte.
    Et kändude eemaldamiseks kasutada just puuri, see idee tekkis internetis ringi vaadates. Kännupuuri teaduslik väljatöötamine kestis firmal 5–7 aastat.
    Loe pikemalt siit.
    Hotellipidajate sõnul peitub ilusate numbrite taga kole reaalsus
    Suuresti väliskülastajate toel kasvu näidanud ööbimiste arv kerkis märtsis aastaga 5%, kuid hotellipidajate sõnul on turismisektori taastumisest veel vara rääkida.
    “Tegelikult on ikkagi väga raske,” tõdes Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp, kes on Tallinnas asuvate Radisson Collectioni ja Palace Hotelli juht ja osanik. Kuigi mõnes maakonnas näitab statistika suuremat taastumist, siis hotellipidajatega rääkides pole Käpp kuulnud, et kellelgi väga hästi läheks.
    Ta viitas, et koroonakriisieelsele tasemele jäi turistide arv endiselt 7 protsendi jagu alla. Lisaks märkis Käpp, et majutuse hinnad on 2019. aasta märtsist tõusnud ööbimise kohta keskmiselt 6 euro võrra, mis ei jõua järele hotellipidajate kuludele, mis on sama ajaga 40 protsendi võrra kasvanud.
    “Inimeste ostujõud on oluliselt vähenenud, väljaminekud on kasvanud ja on loomulik, et kulutatakse vähem meelelahutusele ja puhkusele,” ütles Saaremaa Georg Otsa spaahotelli tegevjuht Piret Trei.
    Loe pikemalt siit.
    Liveni võlakirjade pakkumine jaotab investorid kahte leeri
    Vastukajad Liveni uuele võlakirjaemissioonile, mille eesmärk on kaasata 4 miljonit eurot, on varieeruvad. Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare väljendavad positiivsust, samal ajal kui Ivar Mägi ja Peeter Pärtel pakkumisest hoiduvad.
    Teisipäeval teatas kinnisvaraarendaja Liven, et plaanib investoritelt võlakirjadega kaasata 4 miljonit eurot.
    Kristjan Liivamägi on Liveni aktsionär ja plaanib võlakirjade pakkumises osaleda. Võttes arvesse Liveni finantspositsiooni peab ta 10,5% kupongiintressi atraktiivseks. “Minu eesmärk on kätte saada ligikaudu 2% minu investeerimisportfellist ehk umbes 30 000 euro eest võlakirju.”
    Jaak Roosaare suhtub samuti positiivselt 10,5% kupongiintressi tootlusesse ja rõhutab rohevõlakirjade eeliseid teatud investoritele, kes peavad keskkonnasäästlikkust oluliseks. Ta tõstab esile ka võlakirjade tagamata laadi ja sellega seotud ettevõtlusriskid, kuid on siiski huvitatud võlakirjade märkimisest sõltuvalt oma rahavoost. Roosaare usub, et võlakirjad märgitakse tõenäoliselt üle.
    Peeter Pärtel seevastu ei kavatse märkida. Ta rõhutab, et tagamata võlakirjad nõuavad sügavat arusaama ettevõtte finantsseisust, milleni tema enda huvi ja aeg ei ulatu. Ta soovitab teistel investoritel põhjalikult tutvuda Liveni prospektiga, mis on 223 lehekülge pikk. “Soovitan kõigil huvilistel võtta aeg ja see dokument läbi töötada enne märkimisavalduse tegemist,” vastas Pärtel.
    Loe pikemalt siit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nvidiast üksi jäi väheks ning USA aktsiad langesid
USA aktsiad langesid neljapäeval rekordtasemetelt, kuna Nvidia head tulemused ei toonud kaasa laiemat rallit ning seega kasvas investorite mure intressimäärade pärast, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad langesid neljapäeval rekordtasemetelt, kuna Nvidia head tulemused ei toonud kaasa laiemat rallit ning seega kasvas investorite mure intressimäärade pärast, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.