Haridusminister Kristina Kallas ütles Eesti hariduskulude raportit kommenteerides, et oleme kohati haridusse üle investeerinud.

- Kristina Kallas.
- Foto: Andras Kralla
“Kui me pole suutnud 30 aastaga kõiki koole korda teha, pidades ühtlaselt kogu aeg kõrget investeeringute osakaalu, siis me lihtsalt oleme iga objekti kohta selle investeeringu väga kalliks teinud. Me oleme igasse objekti tõenäoliselt väga luksuslikult investeerinud,” ütles Kallas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Töötajate puudus kimbutab paljusid majandusvaldkondi, samas kui teadmiste ja oskuste maailm on pidevas muutumises ning enam kui kümme aastat tagasi omandatud haridus ja elukutse ei pruugi olla tänases töömaailmas piisavad. Inimeste karjääriteed ei ole sirgjoonelised; pöörded ja muutused rikastavad nii inimest ennast kui ka ühiskonda tervikuna.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?