Venemaa suuremates linnades on korterite hinnad kolme aastaga tõusnud 172 protsenti, hinda on kruvinud Lääne sanktsioonid ja riigi toetus neile, kes uutesse majadesse kodu ostavad, kirjutab Economist.
Vaade Moskvale 10. juulil 2024. Foto: Imago/Scanpix
Venelased on ajalooliselt olnud skeptilised laenude suhtes ning eelistanud raha koguda, et siis omale kodu kohe välja osta. President Vladimir Putin on aastaid üritanud suhtumist kodulaenudesse muuta, aga ilma erilise eduta, kuniks 2020. aastal loodi koroonaviiruse tuules majanduse ergutamiseks lai toetus.
Läände põgenenud venelaste seas on seltskond teadlasi, kes teenib raha Putini-vastaste loengutega, kuid ei näe Venemaa elanikel moraalset vastutust oma riigi ees ning täidab ise režiimi korraldusi, kirjutab etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris. Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates “Energiatund” Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Jaekaubandus liigub üha enam digitaalsete lahenduste suunas, kus e-poed mängivad olulist rolli. “E-kaubanduse Liidu andmetel kasvas e-kaubandus ainuüksi eelmisel aastal 20%, moodustades kogu kaubandusest veerandi,” rääkis SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth.