Helsingi hooneid võiks kümmekonna aasta pärast soojendada tuumajaam.
Foto: Andres Haabu
Esimeses järgus peab Helen läbirääkimisi võimalike partneritega, hindab jaamade pakkujaid ja kaardistab jaamade asukohti, see osa on kavas lõpetada 2026. aastal.
Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
Projekti uudsusest tingitud ehituse venimise ja kulude ületamise oht on suur, kommenteeris ekspert Delovõje Vedomostile võimalikku tuumajaama rajamist Eestisse.
Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse.