Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
Väikese moodulreaktori rajamisega tuleks luua uus riigiasutus, kus töötaks 80 inimest, eelarvelised kulud elektritootmise alguseni oleks suurusjärgus 73 miljonit eurot 9–11aastase perioodi peale.
Foto: GE Hitachi
Seda, kas tuumaenergiaprogramm Eestis ka käivitada, hakkavad uue aasta esimestel kuudel arutama valitsus ja riigikogu, teatas kliimaministeerium.
Projekti uudsusest tingitud ehituse venimise ja kulude ületamise oht on suur, kommenteeris ekspert Delovõje Vedomostile võimalikku tuumajaama rajamist Eestisse.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) hindab, et Eesti ettevalmistused on piisavad otsustamaks, kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte. Asjaosalised lubavad, et parlamendi positiivse otsuse korral võiks jaam valmida 2035. aastaks.
Eestimaalaste suur vastuseis tuumajaamale on pigem müüt, küll muretsetakse selle pärast, kas meil on piisavalt tuumavaldkonna eksperte ning mis saab tuumajäätmetest, ütles Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Tehnoloogiad, näiteks suured keelemudelid, võiksid olla võimalus väikeriikidele ennast suuremaks teha. „Me peame olema hästi kiired rakendajad,“ usub Oixio Grupi juht Ivo Suursoo ja viitab sellele, et nelja aasta valimislubadused pikka horisonti ei toeta.