Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
Väikese moodulreaktori rajamisega tuleks luua uus riigiasutus, kus töötaks 80 inimest, eelarvelised kulud elektritootmise alguseni oleks suurusjärgus 73 miljonit eurot 9–11aastase perioodi peale.
Foto: GE Hitachi
Seda, kas tuumaenergiaprogramm Eestis ka käivitada, hakkavad uue aasta esimestel kuudel arutama valitsus ja riigikogu, teatas kliimaministeerium.
Projekti uudsusest tingitud ehituse venimise ja kulude ületamise oht on suur, kommenteeris ekspert Delovõje Vedomostile võimalikku tuumajaama rajamist Eestisse.
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) hindab, et Eesti ettevalmistused on piisavad otsustamaks, kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte. Asjaosalised lubavad, et parlamendi positiivse otsuse korral võiks jaam valmida 2035. aastaks.
Eestimaalaste suur vastuseis tuumajaamale on pigem müüt, küll muretsetakse selle pärast, kas meil on piisavalt tuumavaldkonna eksperte ning mis saab tuumajäätmetest, ütles Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.