Trump andis kuu jagu hingamisaega, Saksa favoriit flirdib paremradikaalidega ja Rootsis jätkuvad plahvatused.

- Donald Trump on alustanud oma ametiaega jõuliste sammudega, ehkki lõplikud motiivid pole päris selged. Foto: AP/Scanpix
Kuni viimase hetkeni polnud selge, kas Mehhiko ja Kanada vastu nüüd tulid tollid või mitte. Lõpuks siiski mitte, ehkki esialgu on vaherahu kõigest märtsini. Ent tollid, mis jäid kehtestamata naabritele, sai kaela Hiina.
Paradoksaalselt on selle kõige juures üha suurem mure, et USA ja Hiina jagavad omavahel maailma ära. Et diilimees Trump, kes rahvusvahelisest koostööst suurt midagi ei pea, loob Xi Jinpingiga tahtlikult või tahtmata kahepooluselise globaalse režiimi — läänepoolkera ameeriklastele, idapoolkera hiinlastele.
Juba praegu tuuritab välisminister Marco Rubio mööda Ameerika mandrit — pühapäeval oli ta Panamas, mille kanali lubas Trump ameeriklastele tagasi võtta —, samal ajal kui Hiina esitab veelgi jõulisemalt oma territoriaalseid nõudmisi Ida-Aasias.
Ehkki Hiinal pole naabrite seas liitlasi, üksnes sõltlased nagu Põhja-Korea või Kambodža, teevad piirkonna väiksemad riigid lõpuks pragmaatilise valiku. Nagu ütles hiljuti Singapuri mõjukas erudiplomaat Bilahari Kausikan: kui Washington sunnib Ida- ja Kagu-Aasia väikeriike sõtta, valivad nad rahu ehk kooseksisteerimise Hiinaga, olgu Peking nii jõuline kui tahes.
Mis rolli mängib selles kõiges Euroopa, arutasid valitsusjuhid esmaspäeval Brüsselis. Ja nagu allpool lähemalt saab lugeda, ka kaubandussõda, mille Wall Street Journal ristis ajaloo idiootseimaks, kogub alles hoogu.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
www.aripaev.ee/uudiskirjad Euroopa kogunes mitteametlikule tippkohtumisele. Euroopa Liidu valitsusjuhid olid esmaspäeval koos Brüsselis, et lahendada akuutseid julgeolekuprobleeme — või vähemasti nende üle mõtteid vahetada.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lahkus koosistumiselt tõdemusega, et euroliit peab järgmise kümne aastaga suunama kaitsesse pool triljonit eurot. Olgu selleks ühislaen, mida ei toeta sisuliselt keegi, fiskaalreeglite lõdvendamine, mille järgimisega ei saa liikmesriigid praegu niikuinii hakkama, või luba Euroopa Investeerimispangal sõjapidamist rahastada, mille perspektiivi on vähemasti Äripäevale pangast üsna ühemõtteliselt välistatud.
Julgustava sammuna osales kohtumisel esimest korda pärast Brexitit ka Briti peaminister, kelleks oli selles ajaraamis esimest korda leiborist. Keir Starmer kutsus euroliidu ametivendi Suurbritanniaga taas konstruktiivsele koostööle, et suhteid positiivselt lähtepunktilt taasalustada. Üks osa sellest oleks euroliidu ja brittide vaheline kaitsepakt.
Merz flirtis paremradikaalidega. Saksa liidukantsleriks pürgiv Friedrich Merz surus möödunud nädalal parlamendis läbi otsuse-eelnõu, mille eesmärk on saata asüülitaotlejad piirilt otse tagasi, mis aga koalitsiooni sõnul rikub Saksamaa võetud rahvusvahelisi kohustusi.
Otsuse tegi vastuoluliseks ühelt poolt asjaolu, et sellele hääletas vastu ka tema enda parteikaaslasi, ent peaasjalikult see, et hääletus läks napilt läbi tänu paremradikaalse AfD häältele. Seni on lubanud kõik parteid, et ei tee AfDga koostööd — ja sama rõhutab endiselt ka paremtsentriste juhtiv Merz —, ent just AfD immigratsioonipoliitika on see, mida ta ellu viib.
Pühapäeval tulid sakslased tänavale, et Merzi ja tema plaanide vastu protesteerida. Sellest hoolimata liiguvad paremtsentristid valimisvõidu suunas. Arvamusuuringute järgi on Merzi plaanidel ka sakslaste tinglik toetus — viimase ARD tellitud uuringu järgi tahab 68% vähem põgenikke —, ent enamik pooldab Euroopa-ülest lahendust, mitte Saksamaa soolot.
Ameeriklased pakuvad Ukraina rahulahendusi. USA erisaadik Ukrainas ja Venemaal Keith Kellogg ütles, et sel aastal võiks sõda Ukrainas lõppeda mingit sorti vaherahuga. Selle vaherahu ajal peaksid ukrainlased Kelloggi sõnul viima läbi ka valimised, mis toimunuks sõja puudumisel – mille ajal ei luba põhiseadus valimisi korraldada – juba mullu.
Volodõmõr Zelenskõi sõnul peaksid olema rahuläbirääkimised nelja osapoolega ehk lisaks Ukrainale ja Venemaale osaleksid ka Euroopa Liit ja USA. Nädala alguses briifisid venelased ajakirjanikke, pakkudes välja, et võimalikud läbirääkimised võiksid toimuda Saudi Araabias või Araabia Ühendemiraatides.
Gruusias jätkub opositsiooni tasalülitamine. Nädalavahetusel toimunud suurmeeleavaldusel viis politsei kümneid inimesi trellide taha, nende seas ka suurima opositsioonipartei juhi Nika Melia. Pärast möödunud sügisel toimunud valimisi, mis olid opositsiooni sõnul võltsitud, on valitsuspartei teisitimõtlejaid jõuliselt maha surunud. Nii Euroopa Liit kui ka USA on kehtestanud võimupoliitikute suhtes sanktsioone, ent piirkonna asjatundjate sõnul ei paista, et Gruusia opositsioonil oleks jõudu poliitilist protsessi mõjutada, rääkimata võimuaparaadi murdmisest.
Rootsis jätkuvad plahvatused. Kuritegevusest räsitud Rootsi suurlinnades on hakanud tulistamised ja pommirünnakud mõjutama ka kinnisvaraturgu. Kinnisvaramaaklerite liidu uurimuse järgi on muutunud ostjate seas turvalisus olulisemaks kui rohealade lähedus või ühistute finantstervis. Seejuures on hakatud vältima ohu tõttu esimese korruse kortereid.
Rootsi politsei sõnul on kurjategijad ladustanud pika aja peale hulga lõhkeainet, ehkki hiljuti teatas politsei ühe plahvatuste korraldaja arreteerimisest. Jaanuaris toimus Rootsis keskmiselt iga päev üks plahvatus. Politsei sõnul viivad lõhketöid läbi noorukid, keda värvatakse sotsiaalmeedia abil.

- Justin Trudeau (vasakul) ja Claudia Sheinbaum käitusid vaatlejate hinnangul ratsionaalselt ega lasknud end Trumpi blufist nurka suruda. Foto: Reuters/Scanpix
Fookuses: ajaloo idiootseim kaubandussõda tegi valestardi
Just nõnda – ajaloo idiootseim kaubandussõda – kirjeldas Trumpi tariifisõda turumajanduse ja vabariikliku poliitika toetamise poolest tuntud majandusleht Wall Street Journal. Nädalavahetusel jõustuma pidanud 25 protsendi suurused tollitariifid Kanadale ja Mehhikole jäid viimasel minutil tulemata, kui Trump saavutas väidetavad kokkulepped nii põhjanaabrite peaministri Justin Trudeau kui ka lõunanaabrite president Claudia Sheinbaumiga.
Vaatlejate sõnul on aga raske aru saada, milles kokkulepped seisnevad, sest ei Kanada ega Mehhiko lubanud midagi, mida nad niikuinii juba teinud pole. Immigratsioon on Ladina-Ameerikast vähenenud juba ülemöödunud aastast, kui Joe Bideni administratsioon suutis Mehhikoga kokku leppida migrantide tõkestamises. Seevastu Kanada, kustkaudu liigub niigi murdosa USAsse jõudvast fentanüülist, lubas ametisse nimetada teema eest vastutava erisaadiku.
USA diplomaadi John Feeley sõnul järgis Trumpi plaan tüüpilist rada, kus kõigi sammude ühisnimetaja oli kaos. Trump ei sõnastanud kummagi riigi suhtes konkreetseid nõudmisi, võrdsustades üksnes kaubandusdefitsiidi naabrite otsese subsideerimisega. Kuivõrd Trumpi taotlused on ebamäärased, on ka lahendused ja võidu kuulutamine täiesti meelevaldne, mistõttu usubki Feeley, et Trump hindab oma edu ajakirjanduses ilmunud pealkirjade põhjal — kui paistab, et ta näeb hea välja, ütleb ta oma valijatele, et saavutas eesmärgi ja pani USA jälle võitma.
Küll kehtestas USA Hiinale 10 protsendi suurused tollid, millele Peking pole esialgu retooriliselt jõuliselt reageerinud. Küll teatasid hiinlased esmaspäeval, et kehtestavad USA kivisöele ja LNG-le 15protsendilise tollitariifi ning toornaftale ja osale mootorsõidukitele 10protsendilise tariifi. Lisaks teatas Peking, et alustab Google’i suhtes monopolivastast juurdlust, olgugi et tsensuuri tõttu pole saanud Hiinas otsimootorit juba 2010. aastast kasutada.
Trumpi sõnul said nii Kanada kui ka Mehhiko praegu kuu jagu lisaaega, et kaubandusbilanss tasakaalu viia. Vaatlejate sõnul on oodata tollipoliitikas nüansseeritumaid käike aprillis, mis ajaks on lõppenud Trumpi kaubanduspoliitika meeskonna suurem audit.

- Travis Kelce’il on võimalik viia oma meeskond rekordilise kolmanda tiitlini. Foto: AP/Scanpix
Mida toovad järgmised päevad?
Teisipäeval on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Washingtonis, et kohtuda Donald Trumpiga. Juudiriigi valitsusjuht on seega esimene kolleeg, kelle Trump on USAsse visiidile kutsunud. Iisraeli ja Hamasi vahel kehtib praegu habras relvarahu. Trump ütles jaanuaris, et toetab Gaza palestiinlaste pagendamist Egiptusesse ja Jordaaniasse. Trumpi sõnul oleks tegu küll ajutise lahendusega, sest Gaza sektorist pole pärast sõda enam suurt midagi alles, ent ta ei välistanud, et see võiks olla ka pikaajaline lahendus.
Kolmapäeval umbusaldavad prantslased taas oma peaministrit. Nimelt surus François Bayrou esmaspäeval läbi riigieelarve, millel polnud parlamendi enamuse toetust. Prantsusmaa on juba alustanud aastat ilma riigieelarveta, sest sellele on vastu vasakjõud, kes teda homme umbusaldavad. Siiski ei lähe umbusaldamine ilmselt läbi, sest kui ka Marine Le Peni paremradikaalid seda toetavad, lubasid sotsialistid, et jätavad riigimehelikkusest hääletamata — sest riigil on vaja eelarvet, olgu see nii halb kui tahes. Prantsusmaa riigieelarve defitsiit on üle 5 protsendi.
Laupäeval seovad Eesti, Läti ja Leedu end lahti Vene-Valgevene elektrisüsteemist, mis on ka pärast elektrikaubanduse lõppu hoidnud nn BRELLi piirkonnas sagedust. Ehkki Balti võrguoperaatorid usuvad, et nn desünkroniseerimine läheb valutult, pole katkestused välistatud. Tarbijad on nädalavahetuse ootuses soetanud hoolega diiselgeneraatoreid. Pärast Euroopaga liitumist jääb Balti koridori siduma Poolaga esialgu üksainus ühendus.
Pühapäeval toimub USA spordi suursündmus, kui New Orleansis selgitatakse Ameerika jalgpalli meister. Super Bowlina tuntud võistlusel lähevad vastamisi Kansas City Chiefs ja Philadelphia Eagles. Chiefs, mille staarmängija on popikoon Taylor Swifti elukaaslane Travis Kelce, jahib kolmandat järjestikust tiitlit. Menuka poolajašõu eest vastutab äsja Grammy muusikaauhindadel puhta vuugi teinud Kendrick Lamar.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mure Euroopa Liidu kahaneva konkurentsivõime pärast sunnib tarbijakeskseid ühinemisreegleid ümber vaatama.
Kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel juht Jaanus Tamm usub, et ei sõda ega sõjatööstuse toodangu nõudlus lähemal ajal otsa ei saa. Kusjuures turul laiuv defitsiit võib olla hoopis väiksematele tegijatele võimalus.
Käesoleva sajandi kandvaim poliitiline ideoloogia võib olla rahvuskonservatism, kirjutas hiljuti politoloog Tõnis Saarts. Intervjuus “Äripäeva arvamusliidrile” ütleb ta, et suurimaks vastujõuks kujuneb sellele roheline liikumine.
Kui esmaspäeval pani USA president Donald Trump tollitariifidega nafta hinna tõusma, siis Mehhiko ja Kanada tariifide pausile panek lükkas teisipäeval naftaturu juba langusesse, rääkis Terminal Oil juhatuse liige Alan Vaht.
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.