Riik süstib poliitiku osalusega jäätmeärisse 40 miljonit eurot

Sügisel küsis Tallinna linnavolikogu infotunnis volinik Aivar Riisalu Eesti 200 abilinnapealt Margot Rooselt, kas pealinnal on parem plaan kui vabariigil tervikuna, mida teha tekstiilijäätmetega. Teatavasti kehtib uuest aastast tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustus.

Margot Roose vastas, et tema näeb väikest lootusekiirt ühes lahenduses, kus tekstiilijäätmed võiksid minna ehitusmaterjali tootmisesse. „Minu teada on Ida-Virumaal üks projekt, mis hetkel on arutluse faasis, mis võiks võtta praktiliselt kogu Eesti tekstiilijäätmed,” rääkis ta.

“Et Tallinnana (Tallinna linna esindajana – toim) olen mõelnud ja arutlenud lahenduseks seda, et me saaksime hakata koguma neid tekstiilijäätmeid ja ladustama kusagile eraldi, et hetkel, kui tekib võimalus neid kasutusse võtta, oleks meil see materjal kohe olemas,“ vastas Roose Riisalu päringule.

Roose jättis aga mainimata, et selle kuhjuvate tekstiilijäätmetega tegelemiseks lootusekiirt pakkuva lahenduse taga Sillamäel on muuhulgas tema ise. Tema mainitud hetk, mil tekib võimalus tekstiilijäätmed kasutusse võtta ja milleks võiks neid Roose jutu järgi juba praegu vahelattu koguma hakata, on selle sama Sillamäe tehase valmimise aeg.