Vaikse ja noobli Roosikrantsi tänava mõlemas otsas kõrgub kaks süngelt stiilset punastest tellistest maja: ühes asub praegu Tallinna linnavalitsus, teises, Pärnu maantee poolses hoones elavad aga inimesed nagu 90 aastat tagasigi.
Vähesed teavad, et nende ajalugu on tihedalt läbi põimunud 20. sajandi keskpaiga Euroopa poliitiliste intriigidega.
Tänased tallinlased dešifreerivad vaevata lahti lühendi EKA – mõistagi on tegu Eesti Kunstiakadeemiaga. Seda teab nähtavasti isegi kunstikauge pealinlane ja oskab näidata ka Balti jaama poole, kus EKA asub.
Ka 90 aastat tagasi poleks sarnane küsimus raskusi valmistanud. Ainult et siis teadsid kõik, et EKA on Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts - kolm tõotatud tähte, E, K ja A põlesid öösel eredalt Vabaduse väljak 7 katusel.
Kõrgusesse ja laiusesse
1929. aastal olid selles kohas, kus Suur-Roosikrantsi tänav Vabaduse väljakule jõuab, näotud, pooleldi mahajäetud puumajad ühes kuuridega. Eesti välisministeeriumis tekitas nende väljanägemine piinlikkust. Kui Tallinna külastasid eriti kõrged külalised, näiteks Rootsi kuningakoja liikmed, kaeti riigi peaväljaku kolemajad kaseokstega. Ent lõpuks leiti paljutõotavale maatükile jõukas omanik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.