Möödunud aasta kevadel lõpetas LHV kaubanduskeskustes pensionifondide pakkumise. LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu ütles, et kuigi tegemist oli tõhusa müügikanaliga, siis tagasi nad ei kipu.

- Vallistu tõi välja, et LHV lõpetas tegevuse ostukeskustes seetõttu, et nad ei suutnud kontrollida teenuse kvaliteeti.
- Foto: Liis Treimann
Vallistu sõnutsi ei plaani LHV ostukeskustesse naasta, sest see polevat õige koht, kus müüa finantstooteid. Ta tõi ka välja, et ühegi teise finantsvaraga ei tohi ostukeskustes kaubelda, ainsaks erandiks on pensionifondid.
Kaubanduskeskustes on jätkanud pensionifondide pakkumist näiteks Luminori müügimehed. Vallistu sõnul on nad lahkumise järel kaotanud ka Luminorile turuosa, sest otsekontakt ostukeskustes on väga tõhus müügikanal.
“Inimesed on valmis seisma, kuulama ja sõlmima lepinguid,“ märkis Vallistu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsitav kvaliteet
Ent ostukeskustes fondipakkujate puhul on Vallistu skeptiline, kas seal pakutav teenus on ka kvaliteetne.
“Seal on küsitav, kas klient saab parimat infot ja kas talle tutvustatakse õigeid fonde ja näidatakse infot pensionikeskuse lehelt või lihtsalt mingeid artikleid,“ tõi Vallistu välja.
Ta märkis, et vajaka jääb ka kontrollist. “See ei tohiks olla nii, et annad enda pensioni suvalisele kolmandale osaühingule, kes annab selle tegevuse edasi müügimeestele ja keegi midagi ei kontrolli,“ ütles Vallistu.
Ta tõi välja, et LHV lahkuski pensionifondidega ostukeskustest seetõttu, et nad ei suutnud kontrollida teenuse kvaliteeti. “See hakkab ka ettevõtte maine ja brändi pihta,“ selgitas Vallistu LHV otsust.
Kolmanda samba rekordid
Nädala alguses kukkus tähtaeg, et teha sissemakseid kolmandasse sambasse, kui oli soov kasutada ära 2025. aasta maksusoodustusi. Loetud tunnid enne tähtaja lõppu hakkasid pensionikeskuse süsteemid tõrkuma, sest kolmandasse sambasse panustajad olid nõnda aktiivsed.
Ka Vallistu tõi välja, et pensionikogujad viivad tänavu kolmandasse sambasse rekordiliselt palju raha. “Inimestel on ühe raskem leida raha, et teha kolmandasse sambasse panus, aga kolmanda samba mahud on kasvanud,“ tõi Vallistu välja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enne jõulupühi tehtud arvestuse järgi on kolmanda samba mahud kasvanud tänavu 200 miljoni euro võrra. Kokku on kolmandas sambas eestlastel 1,1 miljardit eurot.
100 000 inimest suurendas sissemakset ka teise sambasse. Valdav enamus neist inimestest tõstis maksemäära kõige kõrgemale ehk kuue protsendini. Vallistu ütles, et see on juba märkimisväärne panus, eriti kui lisada sinna juurde kolmas pensionisammas.
Vestlust LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistuga kuula siit:
Pensionikogujad viivad kolmandasse sambasse rekordiliselt raha
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

“Küll ühel heal päeval otsustab ka Luminor neid müügimehi enam mitte palgata”