Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Marslasest pankur

    Sel aastal valis Äripäev aasta ärimeheks Rain Lõhmuse, kes ei lase Eesti turul tegutsevatel suurpankadel end mugavalt tunda.

    Rootsi pankade juhid võivad hambaid krigistada – konkurentide kiuste arendab tänavune aasta ärimees, LHV Groupi juht ja omanik Rain Lõhmus rahvuslikku panka.
    Lõhmuse plaanid on suurejoonelised: ta kavatseb LHV Panga turundusse investeerida miljoneid eurosid jõudmaks kolme aastaga kasumisse, seejärel on siht börsile minek. Lõhmus teab Hansapanga kogemusest hästi, et börsita suursugust panka ei sünni.
    Tänavune aasta ärimees elab osa ajast Šveitsis, kuid hiljuti seadis ta end sisse ka Inglismaal. Lõhmus annab intervjuu telefoni teel Londonist, jäädes sealsetest tegemistest rääkides meelega kidakeelseks.
    “Ma olen nagu kilpkonn. Mulle meeldib tagasihoidikult vaadata, vahel kilbi all istuda ning mitte midagi teha,” räägib Lõhmus. “Tahan niimoodi kilpkonna moodi käitudes 200aastaseks elada.”
    Nõnda omaette kilbi all istudes sünnivad Lõhmusel mõtted, mis esialgu jahmatavad. Juba Hansapanga algusaastatel olid tema ideed tolle aja kohta utoopilised.
    Ajal, kui polnud veel kroonigi, soovitas Lõhmus tungivalt oma kaasvõitlejatel sotsialistlikust mõttemallist loobuda. Ta oli veendunud, et kogu panga töö peab käima arvutitega ja turge tuleb jälgida reaalajas.
    Marslase mehistumine“Alguses oli Rain tuulepea, marslane, ebamaine, kosmosemees. Aga nüüd on ta täitsa normaalne inimene,” räägib Jüri Mõis, kes koos Lõhmusega 1990ndate algul Hansapanga asutas. Lõhmus tunnistab, et tal lähevad mõtted mõnikord nõnda uitama, et käimasolev tegevus ununeb sootuks. Näiteks on Lõhmus avastanud end koosolekutel raamatut lugemas.
    Teisalt leiab Mõis, et Lõhmus on ajaga mehistunud.“Enne elas ta ideaalses maailmas, roosas pilves. Tal oli väga palju huvitavaid mõtted, aga kogu tema jutt tervikuna ei olnud praktiline ega maine. Nüüd on see praktilisuse ja maisuse probleem lahenenud,” sõnab Mõis.
    Hansapanga müük oli valeLõhmus on ajas ümber hinnanud ka mõne olulise otsuse oma elus. Näiteks ei pea Lõhmus tagantjärele mõeldes õigeks Hansapanga müümist rootslastele. “Minu viga oligi see, et ma istusin natuke liiga palju seal Liivalaia majas. Käisin seal isegi lõunat söömas,” meenutab Lõhmus 90ndaid. “See isoleeris mu muust maailmast ja tol ajal puutusin tegeliku eluga vähe kokku.”Samas poleks Hansapanga müügita ilmselt sündinud LHVd, mis on Big Banki kõrval teine kohalikul kapitalil põhinev Eesti pank. Plaan on vara mahult kasvada Eestis viiendaks, praegu ollakse kümnendal kohal.
    SiseinfoskandaalTeisalt on LHV põhjus, miks Lõhmus 2000. aastate keskpaiku suurtesse jamadesse sattus. Ameerika väärtpaberijärelevalve (SEC) koostas LHV vastu hagi, kus Lõhmust süüdistati selles, et ta oli tehingute tegemiseks kasutanud ebaseaduslikul teel hangitud infot. Vaidlus lõppes kohtuvälise kokkuleppega.“Mida iganes Ühendriikides teha, targem on alati hästi ettevaatlik olla. Sealne süsteem on hoopis teine. Kohtusse kaebamine on lihtne ja kohtus käimine väga kallis,” annab Lõhmus nõu. Ta lisab, et maksis USAs advokaatide töötasudeks miljon krooni kuus.
    Jüri Mõisa arvates sattus Lõhmus USAs jamasse just selle sama marsluse tõttu – Lõhmus ei oska tihtipeale tegeliku maailma detaile märgata.“Ta jätab mingid väga reaalsed asjad hea konstruktsiooni juures arvestamata ja siis langeb midagi kaela,” ütleb Mõis. “USAs oli sama asi – ta ei teadnud, et nii ei tehta. Ta loeb küll raamatust, aga mingi asi jääb lõpuks tähelepanuta.”
    Rain Lõhmus kui firmamärkLõhmus on aastatega suutnud luua endast firmamärgi, tänu millele LHV kindlasti raha ja kliente ligi meelitab. Lisaks annab just tema persoon LHV-le imagoloogilise edumaa Swedbanki ja SEB palgaliste juhtide ees.
    Alles hiljuti esines Lõhmus avaldusega, kus ta eristas end tänapäeva pankuritest. Ta nimetas nüüdisaja liigkasuvõtjaid kasuahnemateks ja ebaintelligentsemateks, kui olid 90ndatel tegutsenud pangamehed.
    “Ülemustele omistatakse üleloomulikke võimeid, mida neil sageli pole. Mida vanemaks saan, seda enam taipan, et enamik inimesi tegutseb meelekindlate nägudega, ega tea üldse, mida nad teevad,” seab Lõhmus kahtluse alla ühtaegu kõigi suurte juhtide pädevuse.
    Autor: Katariina Krjutškova, Aivar Hundimägi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Kuidas analüüsida aktsiat: kuus sammu Tallinna Vee näitel
Kui sul tuleb suurepärane idee investeerida mõne huvitava ettevõtte aktsiasse, siis mida teha ja kuidas täpselt aru saada, kas aktsia on portfellikõlbulik?
Kui sul tuleb suurepärane idee investeerida mõne huvitava ettevõtte aktsiasse, siis mida teha ja kuidas täpselt aru saada, kas aktsia on portfellikõlbulik?
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Ikka jukerdav Ehitisregister takistab Kalevi staadioni kasutusloa saamist
Tallinnas asuv Kalevi staadion pole veel kasutusluba saanud, osaliselt on selles süüdi senimaani jupsiv Ehitisregister.
Tallinnas asuv Kalevi staadion pole veel kasutusluba saanud, osaliselt on selles süüdi senimaani jupsiv Ehitisregister.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.