- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millised õigused on fondiinvestoril?
Advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg ja jurist Jane Eespõld kirjutavad aripaev.ee õigusblogis, millised õigused on fondiinvestoril.
Advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg ja jurist Jane Eespõld kirjutavad aripaev.ee õigusblogis fondiinvestorite õigustest.
Millised on fondiinvestori õigused?
Viimasel ajal on palju räägitud ja kirjutatud investeerimisfondidest (nt. seoses fondi varade ümberhindamisega, fondi osakute tagasivõtmise peatamisega, jne). Kuna tagajärjed on sellisel juhul investoritele reeglina soovimatud, on nimetatud teemad arusaadavalt tekitanud palju kõneainet ja emotsioone. Samas ei ole otseselt investorite õigustest ega õiguste rikkumisest kõneletud. Pigem on juttu olnud ootuste mittetäitumisest. Arvatavasti tuleb praeguses langevas majanduses, kus varade väärtused langevad, selliseid olukordi ette veelgi.
Seega on väga asjakohane küsimus, millised on fondiinvestorite õigused? Vastus sellele küsimusele sõltub muuhulgas sellest, kuidas ja kelle kaudu investor fondiosakud omandas.
Kuidas investor tüüpiliselt osakuid omandab?
Investor võib osta fondi osakuid muuhulgas järgmisel viisil:
1) Investor ostab osakuid otse fondivalitsejalt, st. ostetava fondi fondivalitseja pakub ise tema poolt valitsetava fondi osakuid investoritele.
2) Investor ostab osakuid edasimüüjalt (nt. pangatellerilt, kui investor läheb panka tegema muid toiminguid, nt. vahetama krediitkaarti või avama arveldusarvet).
3) Investor ostab osakuid oma privaatpanganduse kliendihalduri kaudu, kes töötab kas mõnes pangas või investeerimisühingus. Kliendihalduri kaudu võib osakuid osta kas vaid investori vastaval korraldusel (kliendihaldur tegeleb maaklerlusega) või kliendihaldur ostab osakuid investori väärtpaberiportfelli valitsemise käigus (kliendihaldur tegeleb portfellihaldusega).
4) Investor ostab osakuid investeerimisnõustamise tulemusena.
Eeltoodud juhtumitel on investorite õigused erinevad. Punktis 1 ja 2 toodud juhtudel on tegemist fondi osakute pakkumisega, kus investori õigused on sätestatud peamiselt fondi tingimustes ja seaduses. Punktis 3 ja 4 toodud juhtumitel osutatakse investorile investeerimisteenuseid, mille osutamisel on investoritel täiendavad õigused lisaks fondi tingimustes sätestatule.
Hetkel kuum
Fondi tingimused
Eelkõige tulenevad investori õigused investeerimisfondide seadusest ja fondi tingimustest. Näiteks on tingimustes kirjas fondi investeerimispoliitika, osakutega seotud õigused ja kohustused, osakute tagasivõtmise tingimused ning fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord. Kehtivad fondi tingimused leiab huviline fondivalitseja ja Finantsinspektsiooni veebilehtedelt. Kui fondi valitsemisel on eksitud viidatud nõuete vastu, võib investoril olla kahju hüvitamise nõue fondivalitseja vastu.
Avaliku pakkumise prospekt
Kui fondi osakute pakkumine on avalik, kaasneb sellega prospekti koostamise kohustus. Fondi osakute pakkumine ei ole avalik ainult seaduses loetletud juhtudel – näiteks kui osakuid pakutakse piiratud investorite ringile või vaid kutselistele investoritele. Prospekti eesmärk on anda arusaadavas vormis ja piisavalt informatsiooni emitendi ja pakutavate väärtpaberite kohta, mis on vajalik, et teha informeeritud investeerimisotsus. Avaliku pakkumise prospekt tuleb reeglina registreerida Finantsinspektsioonis ja avalikustada kas Finantsinspektsiooni, pakkuja või vahendaja veebilehel, või muul seaduses sätestatud viisil.
Kui prospekt sisaldab fondi või osakute väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, on investoril õigus nõuda fondivalitsejalt erinevusega põhjustatud kahju hüvitamist (kui fondivalitseja teadis või oleks pidanud erinevusest teadma). Seega on prospekti eesmärk vaid informeerida ning mitte nõustada. Investeerimisotsuse ja riskianalüüsi peab investor tegema ise, kasutades vajadusel nõustajaid.
Samuti peab olema prospektiga kooskõlas (st. vastama tegelikkusele) müügimaterjal fondi osakute kohta. Pakkuja peab ka tagama kõikide investorite teavitamise võrdsetel alustel. See kehtib ka juhul, kui tegemist ei ole avaliku pakkumisega ja prospekti koostama ei pea.
Investeerimisteenused
Kui investor ostab osakud investeerimisteenuseid kasutades (eeltoodud loetelus punktid 3 ja 4), siis on investoril lisaks eeltoodule investeerimisteenuse kasutamisest tulenevad õigused. Muuhulgas on investoril õigus saada teavet investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest, mis võimaldavad tal teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse (investorile ei ole lubatud rõhutada võimalikku kasu, kui samaaegselt ei viidata riskidele).
Lisaks investori teavitamisele peab investeerimisteenuse osutaja läbi viima asjakohasustesti või sobivustesti sõltuvalt sellest, kas investor omandab fondi osakud maaklerluse, portfellihalduse või investeerimisnõustamise teenuse raames. Asjakohasustest kujutab endast hinnangu andmist, kas investoril on tehinguga kaasnevate riskide mõistmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sobivustesti raames tuleb lisaks asjakohasusele hinnata ka seda, kas investori finantsolukord vastab tehingu investeerimiseesmärkidele ja -riskidele ning kas tehing vastab ka investori investeerimiseesmärkidele.
Kui fondi osakud ostetakse maaklerlusteenuse raames, siis peab kliendihaldur läbi viima vaid asjakohasustesti. Asjakohasustesti võib tegemata jätta ainult juhul, kui kliendihaldur on investorit selgelt hoiatanud sobivustesti tegemata jätmisega kaasnevatest riskidest (st sellest, et investori huvid võivad olla vähem kaitstud).
Kui fondi osakud ostetakse investorile portfellihalduse või investeerimisnõustamise teenuse raames, siis peab kliendihaldur läbi viima sobivustesti ning selle tegemisest ei ole võimalik vabaneda ühelgi tingimusel.
Kui asjakohasuse ja sobivuse teste ei ole kohaselt läbi viidud või on rikutud muid investeerimisteenuste osutamise nõudeid, ei pruugi investoril olla nõudeõigus mitte fondivalitseja või osakute pakkuja, vaid hoopis investeerimisteenuse osutaja vastu.
Oluline on tähele panna, et ka siis, kui eelviidatud testid on kohaselt läbi viidud, tuleb investeerimisotsus teha ikka investoril endal (kas otsustades konkreetse investeeringu või investeerimispoliitika üle). Nimetatud testide läbiviimine ei garanteeri investeeringu edukust.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõigil fondi investoritel on investeerimisfondide seadusest ja fondi tingimustest tulenevad õigused. Ülejäänud õigused olenevad juba sellest, kas fondi osakuid pakuti avalikult ning kas fondi osakuid müües osutati investorile investeerimisteenust. Samas ei ole eeltoodu kindlasti mitte ammendav ülevaade investori õigustest (neid on rohkem investeerimisühingute ja fondivalitsejate tegevuse regulatsioonist tulenevalt), vaid pigem pidepunktid orienteerumiseks. Konkreetne õiguste maht sõltub alati konkreetsetest asjaoludest.
Investeerimine on paratamatult riskidega seotud tegevus ja need riskid võivad ka realiseeruda. Seda ei välista ei põhjalik avalikustamine, asjatundlikkuse ega sobivustesti läbiviimine investeerimisteenuste osutamise raames.
Investoril endal on alati kohustus ja vastutus tutvuda investeeringuga ja selle riskidega ning teha investeerimisotsus, kasutades vajadusel nõustajaid.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele