Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unistama peab suurelt

    Kriss SoonikFoto: Postimees

    Unistama peab suurelt, aga muudatusteks peab alati valmis olema, sest ka unistused võivad muutuda, kirjutab pesudisainer Kriss Soonik.

    Kui ma 2009. aastal arvuti taha istusin ning panin kokku pesumaailma vallutamise sõjaplaani, ei tekkinud mul hetkekski mõtet, nagu pingutaksin millegagi üle. Kõik tundus loomulik ning käegakatsutav. Kas mu plaanid olid realistlikud? Või pigem julgesin suurelt unistada?
    Kas äris tasub olla unistaja või realist?
    Sattusin hiljuti lugema Netscape'i looja Marc Andreesseni arvamusartiklit sellest, kuidas “Järgi oma unistusi“ on halvemaid soovitusi, mida tulevasele ettevõtjale anda. Viis aastat tagasi oleksin sellele väitele tulihingeliselt vastu vaielnud.
    Praegu aga saan aru, mida Andreessen tegelikult mõtleb. Kas maailmale on vaja järjekordset kleidi- või äpidisainerit? Vaevalt. Tore on asju alustada, kuid kuidas neil särtsu sees hoida ja neid kasvatada? Ettevõttel peab olema tähendus. Vaja on lisada väärtust oma valdkonda. See võib olla midagi ülilihtsat, kuid see peab klientidele korda minema.
    Meie, disainerid, oleme egoistid. Me usume, et kui midagi loome, siis kliendid satuvad sellest samasugusesse vaimustusse nagu me ise ja jooksevad seda kohe ostma. Viis aastat tagasi olin ma samasugune naiivne ja enesekindel. Nagu paljud teised, sööstsin ka mina oma unistusi teoks tegema. Ma uskusin, et meie tooted vallutavad maailma.
    Meil on vedanud. Viie aastaga oleme leidnud oma näo, mida edasi arendada. Selle saavutamiseks aga olen pidanud korduvalt käsi mullaseks tegema. Ei ole mõtet veeta aastaid mugavalt magamistoas, loota, et lõpuks kinniste uste taga päevavalgust nägemata toode on ideaalne ja lõplik. Ainult katsetamise, vastukaja saamise ja edasiarendamisega saab luua parema toote ja leida selle lisandväärtuse.
    Ma olen egoist, realist ja ei anna alla. Kui midagi ei toimi, siis püüan aru saada, miks see nii on. Tihti pole turg mõne toote jaoks veel valmis. Tuleb üha turgu analüüsida, vajaduse korral mõtlemist muuta ja uuesti proovida. Alla anda ei tohi.  Eriti kui sisetunne ütleb, et teed õiget asja.
    Minu põikpäisus on põhjus, miks paljud uksed meile veel kinni on. Kuid samuti on see põhjus, miks me müüme oma tooteid maailma parimates butiikides. Alati ei saa kõigile meele järele olla. Kõige olulisem ja raskem on jääda truuks oma visioonile, hoida oma kindlat sihti. Kõik nõu peab alati kuulda võtma, kuid oma tõekspidamistele tuleb kindlaks jääda.
    Unistama peab igal juhul suurelt. Ettevõtja teekonnal saadud kogemused on hindamatud. Ja kui ei proovi, siis ei saa ka kunagi teada. Ning kui mingil põhjusel asi ei lenda, siis ei tohi karta teha muutusi, sest ka unistused võivad muutuda.
    Autor: Kriss Soonik
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.