• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,45
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,45
  • 30.11.14, 09:30

Tuumaenergia – Eesti tulevik

Põlevkivist elektrienergia tootmine on ökoloogiline krahh Eesti loodusele ning me vajaksime hoopis tuumaelektrijaamu, pakub Eduka Eesti arvamuskonkursil välja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Kalvar Saad.
Kalvar Saad
  • Kalvar Saad
  • Foto: Erakogu
Eestile oleks edu ja tulevikuperspektiivi silmas pidades kindlasti vaja tuumaelektrijaamu, kuna nende keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus on palju suurem kui praegustel põlevkivijaamadel. Samuti tõstaks see meie energiajulgeolekut. Põlevkivi saab ükskord otsa, kuid tuumaenergia on ja jääb kestma.
Ühiskond peaks teadvustama, et põlevkivi kui meie rahvuslik uhkus ja rikkus kõlbab ka rohkemaks kui korra ahju visata ning siis tuhana kunstmäkke mahutada. On ju siililegi selge, et põlevkivi kaevandamine ning sellest elektrienergia tootmine on tegelikult ökoloogiline krahh Eesti pinnasele ja loodusele. Seda ilmestab väga hästi inimtegevuse tõttu tundmatuseni muutunud looduspilt Kirde-Eestis.
Lahenduseks oleks tuumaenergia, sest see on palju odavam, keskkonnasõbralikum, usaldusväärsem, ohutum ja ökonoomsem. Kui võtta võrdluseks näiteks üks täiskasvanud inimese näpuotsa suurune uraanitabletike, siis selle energia ekvivalentsus vastab 120 gallonile õlile, ühele tonnile kivisöele või 480 kuupmeetrile maagaasile. 1000megavatiseks tootmisvõimsuseks läheks aga vaja vastavalt 150 tonni uraani, 2,1 miljonit tonni kivisütt või 10 miljonit barrelit õli. Seega on võrdlus fossiilsete kütustega selgelt tuumaenergia kasuks. Samuti see, mis puudutab nii nafta, kivisöe kui ka põlevkivi kaevandamisel kaasnevaid tohutuid keskkonnakahjusid.
Eestiski on olemas oma arvestatavad uraanivarud (192 g/t), Toolses leidub n-ö teise generatsiooni tuumkütust tooriumi (500 g/t). Olgu veel mainitud, et üks tonn tooriumi võimaldab toota sama palju energiat kui 200 tonni uraani.
Tuumaenergia kasutuselevõtt aitaks võrdluses nii alternatiivsete kui ka fossiilsete energiatootmiste suhtes märkimisväärselt vähendada ka CO2 emissiooni atmosfääri, seda tänu kõrgeimale energeetilisele efektiivsustegurile (91%) aastaringselt.
Ometi on Eestis tuumaenergiaga kaasnev miskipärast kujunenud tabuteemaks. Suur osa inimestest jätab tuumaenergia täiesti (teadlikult?) kahe silma vahele, välistades mõtte sellest juba eos. Ajaloost on meeles Tšernobõli katastroof 1986. aastal, kui elektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas ning paiskas atmosfääri mürgiseid radioaktiivseid ühendeid. Tuleb aga silmas pidada, et Tšernobõli puhul viisid õnnetuseni reaktori konstruktsioonilised iseärasused ning selle viimine ebastabiilsesse olekusse. Sääraseid reaktoreid uute tuumajaamade ehitusel enam ei kasutata.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele