Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuumaenergia – Eesti tulevik

    Kalvar SaadFoto: Erakogu

    Põlevkivist elektrienergia tootmine on ökoloogiline krahh Eesti loodusele ning me vajaksime hoopis tuumaelektrijaamu, pakub Eduka Eesti arvamuskonkursil välja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Kalvar Saad.

    Eestile oleks edu ja tulevikuperspektiivi silmas pidades kindlasti vaja tuumaelektrijaamu, kuna nende keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus on palju suurem kui praegustel põlevkivijaamadel. Samuti tõstaks see meie energiajulgeolekut. Põlevkivi saab ükskord otsa, kuid tuumaenergia on ja jääb kestma.
    Ühiskond peaks teadvustama, et põlevkivi kui meie rahvuslik uhkus ja rikkus kõlbab ka rohkemaks kui korra ahju visata ning siis tuhana kunstmäkke mahutada. On ju siililegi selge, et põlevkivi kaevandamine ning sellest elektrienergia tootmine on tegelikult ökoloogiline krahh Eesti pinnasele ja loodusele. Seda ilmestab väga hästi inimtegevuse tõttu tundmatuseni muutunud looduspilt Kirde-Eestis.
    Lahenduseks oleks tuumaenergia, sest see on palju odavam, keskkonnasõbralikum, usaldusväärsem, ohutum ja ökonoomsem. Kui võtta võrdluseks näiteks üks täiskasvanud inimese näpuotsa suurune uraanitabletike, siis selle energia ekvivalentsus vastab 120 gallonile õlile, ühele tonnile kivisöele või 480 kuupmeetrile maagaasile. 1000megavatiseks tootmisvõimsuseks läheks aga vaja vastavalt 150 tonni uraani, 2,1 miljonit tonni kivisütt või 10 miljonit barrelit õli. Seega on võrdlus fossiilsete kütustega selgelt tuumaenergia kasuks. Samuti see, mis puudutab nii nafta, kivisöe kui ka põlevkivi kaevandamisel kaasnevaid tohutuid keskkonnakahjusid.
    Eestiski on olemas oma arvestatavad uraanivarud (192 g/t), Toolses leidub n-ö teise generatsiooni tuumkütust tooriumi (500 g/t). Olgu veel mainitud, et üks tonn tooriumi võimaldab toota sama palju energiat kui 200 tonni uraani.
    Tuumaenergia kasutuselevõtt aitaks võrdluses nii alternatiivsete kui ka fossiilsete energiatootmiste suhtes märkimisväärselt vähendada ka CO2 emissiooni atmosfääri, seda tänu kõrgeimale energeetilisele efektiivsustegurile (91%) aastaringselt.
    Ometi on Eestis tuumaenergiaga kaasnev miskipärast kujunenud tabuteemaks. Suur osa inimestest jätab tuumaenergia täiesti (teadlikult?) kahe silma vahele, välistades mõtte sellest juba eos. Ajaloost on meeles Tšernobõli katastroof 1986. aastal, kui elektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas ning paiskas atmosfääri mürgiseid radioaktiivseid ühendeid. Tuleb aga silmas pidada, et Tšernobõli puhul viisid õnnetuseni reaktori konstruktsioonilised iseärasused ning selle viimine ebastabiilsesse olekusse. Sääraseid reaktoreid uute tuumajaamade ehitusel enam ei kasutata.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.