Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuumaenergia – Eesti tulevik

    Kalvar SaadFoto: Erakogu

    Põlevkivist elektrienergia tootmine on ökoloogiline krahh Eesti loodusele ning me vajaksime hoopis tuumaelektrijaamu, pakub Eduka Eesti arvamuskonkursil välja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Kalvar Saad.

    Eestile oleks edu ja tulevikuperspektiivi silmas pidades kindlasti vaja tuumaelektrijaamu, kuna nende keskkonnasõbralikkus ja ökonoomsus on palju suurem kui praegustel põlevkivijaamadel. Samuti tõstaks see meie energiajulgeolekut. Põlevkivi saab ükskord otsa, kuid tuumaenergia on ja jääb kestma.
    Ühiskond peaks teadvustama, et põlevkivi kui meie rahvuslik uhkus ja rikkus kõlbab ka rohkemaks kui korra ahju visata ning siis tuhana kunstmäkke mahutada. On ju siililegi selge, et põlevkivi kaevandamine ning sellest elektrienergia tootmine on tegelikult ökoloogiline krahh Eesti pinnasele ja loodusele. Seda ilmestab väga hästi inimtegevuse tõttu tundmatuseni muutunud looduspilt Kirde-Eestis.
    Lahenduseks oleks tuumaenergia, sest see on palju odavam, keskkonnasõbralikum, usaldusväärsem, ohutum ja ökonoomsem. Kui võtta võrdluseks näiteks üks täiskasvanud inimese näpuotsa suurune uraanitabletike, siis selle energia ekvivalentsus vastab 120 gallonile õlile, ühele tonnile kivisöele või 480 kuupmeetrile maagaasile. 1000megavatiseks tootmisvõimsuseks läheks aga vaja vastavalt 150 tonni uraani, 2,1 miljonit tonni kivisütt või 10 miljonit barrelit õli. Seega on võrdlus fossiilsete kütustega selgelt tuumaenergia kasuks. Samuti see, mis puudutab nii nafta, kivisöe kui ka põlevkivi kaevandamisel kaasnevaid tohutuid keskkonnakahjusid.
    Eestiski on olemas oma arvestatavad uraanivarud (192 g/t), Toolses leidub n-ö teise generatsiooni tuumkütust tooriumi (500 g/t). Olgu veel mainitud, et üks tonn tooriumi võimaldab toota sama palju energiat kui 200 tonni uraani.
    Tuumaenergia kasutuselevõtt aitaks võrdluses nii alternatiivsete kui ka fossiilsete energiatootmiste suhtes märkimisväärselt vähendada ka CO2 emissiooni atmosfääri, seda tänu kõrgeimale energeetilisele efektiivsustegurile (91%) aastaringselt.
    Ometi on Eestis tuumaenergiaga kaasnev miskipärast kujunenud tabuteemaks. Suur osa inimestest jätab tuumaenergia täiesti (teadlikult?) kahe silma vahele, välistades mõtte sellest juba eos. Ajaloost on meeles Tšernobõli katastroof 1986. aastal, kui elektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas ning paiskas atmosfääri mürgiseid radioaktiivseid ühendeid. Tuleb aga silmas pidada, et Tšernobõli puhul viisid õnnetuseni reaktori konstruktsioonilised iseärasused ning selle viimine ebastabiilsesse olekusse. Sääraseid reaktoreid uute tuumajaamade ehitusel enam ei kasutata.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Balti börsid lõpetasid nädala erisuunaliselt
Balti koondindeks lõpetas nädala punaselt ning taganes -0,05%. Tallinna börs tõusis +0,01% ning Riia börs edenes +0,77%. Ainsana langes Vilniuse börs, mis taganes -0,16%.
Balti koondindeks lõpetas nädala punaselt ning taganes -0,05%. Tallinna börs tõusis +0,01% ning Riia börs edenes +0,77%. Ainsana langes Vilniuse börs, mis taganes -0,16%.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Automaks tuleb hiljem ja poole suurem
Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.
Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.