• Jaga lugu:

    Euroopal napib deflatsiooniga võitlemisel radikaalsust

    California ülikooli majandusprofessor Barry EichengreenFoto: Project Syndicate

    Euroopa keskpank liigub rahapoliitika lõdvendamise suunas, sest vajadus deflatsiooni ohjata ei jäta teisi valikuid. Küsimus on aga, kas sellest piisab, kirjutab California ülikooli majandusprofessor Barry Eichengreen.

    Mario Draghi ja tema kolleegid Euroopa Keskpangast eelistavad edasi liikuda väikeste sammudega, arvestades Saksamaa hirmudega rahapoliitika lõdvendamise ees. Algatuseks plaanib keskpank osta väiksema koguse riigivõlakirju, ja kui see samm läbi kukub, siis suurendatakse panuseid. Esimesi samme saame eeldatavasti näha uue aasta jaanuaris. Vaevalt see häid tulemusi annab. Kui probleemiks on deflatsioon, võib rahapoliitika lõdvendamine muuta vaid ootusi selle suhtes.
    Kui deflatsiooniootus on juba nii sügavasti juurdunud, nagu ta praegu Euroopas on, lükkavad nii tarbijad kui ka investorid raha kulutamist edasi eeldusel, et homme on hinnad madalamad kui täna. Niisugused ootused muutuvad isetäituvaks, sest vähem kulutamist tähendab veel vähem inflatsiooni ning halvimal juhul langevaid hindu.
    Deflatsiooniootusi on võimalik muundada inflatsiooniootuseks, julgustades rohkem kulutama, ent see on mõeldav vaid šokipoliitikate abil. Et veenda majapidamisi ja ettevõtteid selles, et tulevik on teistsugune kui olevik, on tarvis dramaatilisi meetmeid. Keskpank peab lähtuma veendumusest, et majanduse deflatsioonilisest letargiast on vaja välja tulla, maksku mis maksab. Sellisel seisukohal näib olevat radikaalsemaid samme teinud Jaapani Keskpank, kuid Euroopa Keskpangale näib samasugune lähenemine üle jõu käivat Põhja-Euroopa hirmude pärast.
    Rahapoliitika lõdvendamise oponendid on mures uue võimaliku finantskriisi pärast. See on veider, sest rahaturud on praegu allutatud varasemast palju rangematele regulatsioonidele. Hoopis mõjukam vastuväide on, et rahapoliitika lõdvendamine peaks sundima Euroopa riikide valitsusi tegema reforme nii tööturul kui ka tootmissektoris ning püüdlema avaliku sektori kulude vähendamise poole. Sellised reformid on aga alati valulised. Pealegi võiks avaliku sektori kulude vähenemine omakorda hindu alla suruda, see on aga kõige viimane asi, mida Euroopa vajab. 
    © Project Syndicate 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
29 000 inimest on liiga suure maksuvaba tulu deklareerinud
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.