- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärme ahvatle valitsust seadust rikkuma
Võla suurendamine toob üldjuhul kaasa eelarve puudujäägi, mis on vastuolus riigieelarve seaduses sätestatud eelarvereeglitega, kirjutab Eesti eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber.
Euroala keskpankade varaostud on kaasa toonud erakordselt madalad riiklike võlakirjade intressimäärad. Sellest tulenevalt on arusaadav Eestis tekkinud arutelu ülisoodsate laenutingimuste ärakasutamisest vajalike investeeringute tegemiseks. Selles diskussioonis on paraku tahaplaanile jäänud asjaolu, et võla suurendamine valitsuse kulude, sh investeeringute rahastamiseks toob üldjuhul kaasa eelarvepuudujäägi. Eelarvepuudujääk on aga praeguses majandusolukorras vastuolus riigieelarve seaduses sätestatud eelarvereeglitega.
Lihtsustatult tähendavad eelarvereeglid seda, et headel aegadel peaks valitsus koostama ülejäägiga ja kehvadel aegadel võib koostada puudujäägiga eelarve. Euroala senise kogemuse kohaselt on just Eesti-sarnastes mõneti kiirema kasvuga riikides kerge tekkima majanduse ülekuumenemine. Eesti eratarbimise reaalkasv on värske prognoosi kohaselt 4-5% aastas, palgakasv 5-7% aastas, tööpuudus on 6% ja vähenemas. Seega on Eesti majandusolukord vähemalt mõõdukalt hea ja valitsus peaks koostama tasakaalus eelarve. Seda soovitas valitsusele järgmiseks aastaks ka Eesti eelarvenõukogu.
Tasub meeles pidada, et Eesti saab igal aastal sadu miljoneid eurosid Euroopa fondidest. Seega ei tohiks olla puudust Euroopast tulevast n-ö riiklikust rahast. Huvitav on asjaolu, et nii Eesti riiklike investeeringute kui ka investeeringute kogumaht suhtena meie majandusse on Euroopa Liidu kõige kõrgem. Seda ei saa aga öelda meie majanduskasvu kohta. Seetõttu tuleks põhitähelepanu suunata pigem investeeringute tootlikkuse tõstmisele kui sellele, et lihtsalt absoluutmahus investeeringuid täiendava riigivõlaga suurendada.
Riiklikes võlakirjades kui sellistes ei ole midagi taunimisväärset. Kohaliku kapitalituru arengu seisukohast on nende emiteerimine isegi soovitatav otseste laenulepingute sõlmimise asemel. Riiklike võlakirjade puudumisest tingitud probleemidest kirjutas Äripäevas hästi eelmisel nädalal Henrik Igasta.
Veelgi olulisem on aga meeles pidada, et Euroopa struktuurifondidest laekuvad summad hakkavad mõne aja pärast vähenema. Järgmise aasta eelarves on valitsusel võimalik laiali jagada ligikaudu 1 miljard eurot rohkem kui 2014. aastal. Kui väidame, et juba tänaste rahavoogude baasil ei suuda me ilma võlga jõuliselt kasvatamata investeerida, siis mida kavatseme teha 4-5 aasta pärast?
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele