Riigimehel hakkaks häbi

See töö, mis ettevõtjad on turistide meelitamiseks teinud, väärib tunnustust. Poliitpingete ja -surve kiuste, mis on selle aasta alguses vähendanud näiteks kõige jõukamate ehk Vene turistide arvu üle 40 protsendi (!), on Eestit külastavate turistide üldnumber endiselt võrdlemisi ilus, langedes vaid paar protsenti.

Majutajad on osa meie ekspordimootorist. Statistikaameti andmetel peatus mullu Eesti majutusettevõtetes üle 3 miljoni turisti, kellest ligi 2 miljonit olid välisturistid. Ekspordile teatavasti käibemaks ei kehti. Erandina võiks see kehtida osale, mis ei lähe ekspordiks ehk ühele kolmandikule majutuste täismahust.

Eriti kummaline on, et maksutõusuga plaanitakse lappida auku, millest pole kellelegi suurt kasu, sest 1 protsendipunkti võrra sotsiaalmaksu langetamine on sisuliselt olematu mõjuga, samas kui majutusasutustele kasvav käibemaks sööb sisuliselt kogu sektori kasumi. Nagu näitas oma kolumnis Indrek Neivelt, oli 2013. aastal majutusasutuste summaarne puhaskasum 23,7 miljonit eurot ning samas mahus plaanib valitsus ka täiendavalt maksu koguda.

Ettevõtja lähenemine on teine. Tema soovib ümberjagamise asemel raha juurde luua. Kasvatada äri ja teenida rohkem tulu ning seeläbi panustada nii riigieelarvesse kui ka kohalikku kogukonda.

Selle asemel, et ettevõtjat raskel ajal sooja ja toetava sõnaga kostitada, osa ministreid lausa naudib sapiste kommentaaride jagamist. Enda seisukohtade kaitsmiseks maalivad nad kõverpeeglit, kus ettevõtja ei soovi makse maksta, vaid elab kellegi arvelt ega hooli oma riigi käekäigust. Riigimehel oleks häbi. Aga ta leiaks endas jõudu ja keeraks puhta lehe.