Patendiinfo peab paremini levima

„Me ei leidnud üles ega märganud, et see väliköök on disaini patendiga. Me tegime küll teistsuguse värvilahenduse ja kraanikauss oli teistsugune, aga siiski oli see sarnane,“ möönis kolm aastat metallitööstusettevõtjana tegutsenud Indrek Napp.

Turul uue tegijana ei oska ettevõtja aimata, kas need ideed, mida ta internetist leiab, on patenditud või mitte. Aga võib-olla ei tea seda alati ka vanad tegijad. Kuigi me eeldame, et Google on kõige targem ja osavam tööriist, siis annab see ikkagi täpselt sellist informatsiooni, mida allikad on talle jaganud. Seega, kui mõni disainer on välja mõelnud omanäolise toote ning selle patentinud, siis peaks ta seda infot oma kodulehel jagama. See aitaks vältida selliseid arusaamatusi, nagu tekkis Ulaelu ja InTar Metalli vahel. Viimane tegi nimelt internetist leitud pildi järgi köögi, mis olu Ulaelu poolt patenditud. InTal Metalli esindajate sõnul sündis see kurja kavatsemata. Usun, et selliseid näiteid leidub meie turul veelgi.

Tegelikult on probleem laiem. Ettevõtjad ei võta oma äri kujundades sageli võtta arvesse intellektuaalomandi võimalike rikkumistega seotud  riske. See viib intellektuaalomandiga ettevõtete huvide kahjustamiseni ja rahas mõõdetava kahju ja vastutuse tekkimiseni.

Kui disainerid oma kodulehekülgedel selgelt teada annaksid, missugused tooted on patenditud, siis oleks konflikte kindlasti vähem.