Asekantsler: miks peab maksuametile rohkem jõudu andma

Maksukorralduse seaduse muudatus taotleb suuremat selgust ja efektiivsust ning sellega kaoksid vääriti mõistmise võimalused. Maksupettused imekombel ei kao, küll aga annavad täiendused maksu- ja tolliametile (MTA) tuge maksupettusele jälile jõudmisel. Hea meel on tõdeda, et eelnõus on sees ka ettevõtjate endi mõtted, mis parandavad konkurentsitingimuste läbipaistvust.

MTA-l on juba õigus viia läbi kontrollitoiminguid konkreetses maksumenetluses. Praktikas on see tagajärgedega tegelemine. Ent tolliasjades saab teha toiminguid ka õigusrikkumise ärahoidmiseks, nt kontrollides pagasit või postisaadetist, kus konkreetset rikkumist ette ei tea ja seda ju enamasti ei olegi. Laiendades õigust ka maksuvaldkonnale, saame tagajärgi hoopis ennetada. Mõnel juhul ei anna tagantjärgi kontroll mingit tulemust, nt väliürituse puhul, kui see on läbi. Samuti on raske ette kujutada ehitusel kasutatud armatuuri koguse ja päritolu kontrolli, kui seda ümbritsev betoon on juba kuivanud ja hoonegi püsti. Riigikohtu suuniste järgi saab seda õigust kasutada vaid siis, kui on piisavalt põhjendatud, mis on „need erilised asjaolud, mis ei võimalda tõendeid koguda ja maksuarvestuse õigsust kontrollida tavapärases korras.“

Auk vaatluses tuleb kaotada.