Estonian Airiga ei ole jokk

Advokaat Jüri Sirel avaldas eile arvamust, et riigi poolt Estonian Airis tehtu paistab välja inetu. Selle järeldusega jääb üle nõustuda. Küll aga ei saa ma kolleegiga nõustuda selles, et kogu asi on jokk ehk õiguslikult korrektne.

Seni avalikult kättesaadav info sunnib püstitama mitu tõsist kahtlust ja juriidilist küsimust, mis nõuavad asjaosaliste kiiret ja ammendavat selgitamist või siis nõuetekohast menetlemist.

Esiteks – Eestis kehtiv võlaõigusseadus näeb võlausaldajatele ette võimaluse esitada oma täitmata jäänud nõuded uue äriühingu vastu, kui sellele on üle läinud algse võlgniku ettevõte. Siin on oluline eristada ettevõtte ja ettevõtja definitsiooni. Ettevõtjaks on äriühing ehk äriregistrisse kantud juriidiline isik – näiteks aktsiaselts, osaühing vms. Ettevõtte mõistet seadus ammendavalt ei defineeri, kuid ettevõttena käsitletakse kohtupraktika kohaselt ettevõtjale kuuluvat ja tema peetavat majandusüksust, mis koosneb ühtse ärilise eesmärgiga seotud varadest, õigustest ja kohustustest. Nii võib ühele ettevõtjale kuuluda mitu ettevõtet kui majandusüksust. ASile Estonian Air kuuluva ettevõtte moodustas äriline üksus, mis hõlmas varasid, õigusi ja kohustusi, mis olid seotud vastavate lennuliinidega.

Äriseadustik näeb lisaks juhtkonnale ette ka aktsionäri vastutuse aktsiaseltsile, teisele aktsionärile või võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Seaduse kohaselt vastutab aktsionär solidaarselt koos juhtkonna liikmetega, kui aktsionär on ära kasutanud oma mõju juhatuse või nõukogu liikmete üle ja selliselt on tekitatud kahju. Lisaks vastutab sellisel juhul koos aktsionäri ja juhtkonna liikmetega solidaarselt ka veel see isik, kes on saanud sellisest kahjustamisest kasu.

Seega, kui peaks leidma kinnitamist, et Estonian Air on teinud kahjulikke tehinguid ning sellistest tehingutest on saanud kasu kolmas isik (näiteks samale aktsionärile kuuluvale uuele lennufirmale on turuhinnast soodsamalt üle antud varasid ja õigusi või pankrotiavalduse esitamisega on viivitatud selleks, et sama aktsionäri uus firma jõuaks valmistuda endise äriühingu tegevuse ülevõtmiseks), siis võib see kaasa tuua nii Eesti riigi kui aktsionäri ja ka uue lennufirma kui kasu saanud kolmanda isiku vastutuse Estonian Airi seniste võlausaldajate ees. Kui kolmas isik sellist kasu saanud ei ole, ei vabasta see kahju tekitanuid vastutusest.

Kui kuulutatakse välja Estonian Airi pankrot, siis peab neid asjaolusid kontrollima. Vastavaid nõudeid saab esitada pankrotihaldur, kuid väga oluline roll on ka võlausaldajatel, kellel maksab oma õiguste ees seista.

Mõistetamatuks on jäänud riigi ja Estonian Airi esindajate teemapüstitus, et riik ja Estonian Air peavad otsustama, kas äriühing lõpetada likvideerimise või pankroti kaudu. Selliselt üritati luua kuvandit, et sellise valiku tegemine on justkui üksnes Estonian Airi ja tema aktsionäri otsustada ning seeläbi eksitati nii avalikkust kui ka võlausaldajaid (sh töötajaid). Iga vähegi ettevõtlusega kokku puutunud või õigusteadmisi omav isik teab, et kui äriühingul jääb täitmata kohustusi, siis ei jää pankrotimenetluse üle otsustamine mitte äriühingu ega selle aktsionäri, vaid ikka selgelt võlausaldajate teha.