Rikkaks teeb eksport

Raha ümberjagamine valitsuse poolt on nagu hulga õunte jagamine paljude suude vahel. Kui õunu väheks jääb, siis raputatakse muudkui puud. Puu rollis on ettevõtjad ja maksumaksja. Lõpuks saab aga puu tühjaks ning tooreid väikesi õunapunne süües on varsti kogu riigi kõht lahti. Hea saagi saamiseks peab siiski ka väetama ning uusi puid juurde istutama.

Kohalike ettevõtete eksport ongi võti, mis toob riiki rohkem kapitali, parandades võimalikult paljude elujärge. Tänase majandusministeeriumi majandusarengu osakonna töö on suuresti administratiivne ning ei too välisturgudelt raha koju. Spetsiaalse ekspordiosakonna tööülesanne peaks olema kohalike ettevõtete pakutavate toodete ja teenuste ekspordikõlblikkuse hindamine ning välisturgudel läbirääkimiste pidamine.

Ettevõtted, kes praegu ei ekspordi, kuid soovivad seda teha ning näevad oma tootes potentsiaali, saadavad tooteinfo ekspordiosakonnale. Kui toode on uus ning ettevõttel on ainult prototüüp, siis saab Tartu Ülikool teha vastavad katsed ning väljastada katsetuste tulemused. Investeeringud sertifikaati tehakse alles lepingu olemasolul, juhul kui tootega on võimalik läbirääkimisi pidama minna.

Kui ekspordiosakond on võimekamad tooted välja valinud, vaatab need üle osakonna nõukogu, millesse kuuluvad edukad eksportijad. Kui nõukogu on otsustanud, et see või teine toode võiks olla ekspordikõlblik, astub mängu läbirääkimiste osakond, kes aitab leida sihtturul huvitatud ettevõtted ning läbirääkimisi pidada. Sellesse osakonda kuuluvad riigi kõige paremad läbirääkijad.Niisugune valik aitab kiirelt aru saada, mis toimib ja mis mitte, ning edasi liikuda sellega, mis toimib.

Läbirääkimised valitsuste ja saatkondade tasandil aitavad kindlasti kaasa, et välisriigi tarbija taskus olev valuuta meie tublidele ettevõtjatele, töötajatele ning maksudena riigikassasse laekuma panna.Anne Sullingu tegemisi on vaja korrata ning hulgaliselt tehinguid ka tänastele väikeettevõtjatele saada.