Eesti võimalus: eksportida nii saepuru, elektrit kui statistikat

Palju on räägitud, et meie eksport ei kasva piisavas mahus. Ekspordiartikleid proovitakse leida nii start-up’ide toetamise kui välisinvesteeringute kaasamiseks soodustavate tingimuste loomisel. Selle kõige juures kipume aga unustama oma tegelikku edutegurit – võimet kaubelda. Kauplemine on alati olnud seotud arenguga ning ajalooliselt on just see meile edu toonud, alates juba meie linnade Hansa liigasse kuulumisest. Kasutades Eestis leiduvat ressurssi – oskusteavet, geograafilist asukohta, looduslikke tingimusi ja majandusreformide tõttu efektiivsemat riigikorraldust – saame rakendada seda Eesti majanduse arenguks.

Eesti taasiseseisvumise järgne energiamahuka majanduse jahtumine ja Euroopa Liitu kuulumine on meile avanud aga uusi kauplemisvõimalusi. Eesti on olnud edukas Kyoto lepinguga loodud emissioonikvootidega kauplemisel, saadud tulu eest on renoveeritud hooneid, rajatud taastuvelektri tootmisvõimsuseid, ehitatud katlamaju, ostetud tramme, busse ja elektriautosid, seitse Eesti linna on saanud uue tänavavalgustuse. Tänu Eesti nutikusele ja heale müügitööle on väärtustatud kasutult seisvaid emissioonikoguseid ja kindlasti tõusis meie usaldusväärsus ostjariikide silmis.

Eesti edutegur

Eesti eduteguriks Euroopa Liidus võib pidada ka taastuvate energiaressursside olemasolu. Eesti rannajoone pikkus tähendab tuuleenergia potentsiaali ja sarnaselt Skandinaavia ja teiste Balti riikidega on meie asustustihedus madal ning seetõttu on metsa osakaal Eesti territooriumist suur. Need kaks edutegurit koos riigipoolse taastuvenergia toetamisega on aluseks ka jõulisele Eesti taastuvenergia osakaalu kasvule, mille tulemusena Eesti täitis 2020. aastaks seatud taastuvenergia osakaalu juba 2013. See tähendab, et Euroopa Liidu antud võimalus liikmesriikidel kaubelda taastuvenergia statistikaga on justkui Eestile loodud ja kujutab endast potentsiaalset ekspordiartiklit. Küsimus seisneb vaid, kuidas seda realiseerida ühiskonnale suurimat kasu tooval moel.

Eesti on tänu eesmärgist suuremale taastuvenergia kogusele aktiivne statistikakaubanduse pooldaja. Nii osalesime 2014. aastal koos 10 teise liikmesriigiga Euroopa Komisjoni tellitud ja uurimisinstituudi Ecofys’i juhitud projektis leidmaks praktilisi lahendusi statistikakaubanduseks liikmesriikide vahel. Meile oli suur tunnustus, et Eesti valiti üheks riigiks, kellega tehing ka teoreetiliselt läbi mängiti. Sellele tuginedes töötas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2014. aasta lõpus välja seaduseelnõu statistikakaubanduse võimaldamiseks.

Riigikogu valimiste järel töö statistikakaubanduse regulatsiooniga jätkus ja valitsuskabinet leidis lahendustee, et Eesti ei tee piiranguid ühelegi Eesti ettevõttele osaleda rahvusvahelisel taastuvenergiaturul ning kõigil Eesti taastuvenergia tootjatele tuleb tagada võrdsed võimalused turust osa saamisel. Sama põhimõte leidub ka valitsuse tegevusprogrammis ja koalitsioonilepingus.

Kas riik kahjustab turukonkurentsi?

Siiski on otsusel ka teine pool – mõju puiduhakke ja sellest tulenevalt kaugküttesoojuse hinnale. Just sellele tuginedes tuleb statistikakaubandusse pakutava taastuvenergia hankimiseks korraldada vähempakkumine, et toetuse määr välistaks võimaluse puiduhakke eest maksta enam kui praegune turuhind, ja samuti peab igale statistikakaubanduse tehingule eelnema puiduturu mõjude analüüs. Sellega tagatakse, et Eestile tekiks täiendav ekspordiartikkel ja meie puiduturule luuakse järk-järgult täiendavat nõudlust väheväärtuslikule puidule. Sellest võidab terve ühiskond läbi mõistliku metsamajandamise, tööhõive paranemise ja suureneva maksulaekumise. 

Kaasnev küsimus selliste tehingute lubamisega on, kas riik kahjustab selle otsusega turukonkurentsi. Ei kahjusta, just Euroopa Liidu konkurentsireeglitega kooskõla huvides on vajalik anda taastuvenergia turul osalemiseks võimalus kõikidele tootjatele, sh Narva elektrijaamadele.  Riigi osalus energiaettevõttes ei ole samuti midagi taunimisväärset ja on Euroopa Liidus pigem reegel kui erand. Nii on riigi osalusega suur osa Läänemere äärsetes riikides tegutsevaid energiaettevõtteid, meie lähinaabrite juures näiteks Fortum, Vattenfall, Statkraft, Latvenergo, Lietuvos Energija, Dong, PGE.

Eesti Energia kontserni kuuluvates Narva elektrijaamades peitub edutegur, mis võimaldab meil ilma lisakulutusi tegemata toota täiendavat taastuvenergiat ning sellega panustada Eesti eksporti nii elektri kui ka sellega kaasneva statistikamüügiga. Need elektrijaamad on juba valmis, ei vaja kapitali investeeringut ja küsimuse püstitus tuleks seada, kuidas olemasolevat tootmisvõimekust Eesti majanduse jaoks kõige efektiivsemalt kasutada.

Elektrijaamu ehitatakse vähemalt 20 aastaks, tegelikkuses töötavad nad reeglina teist sama palju veel. Pikaajalist vaadet on tarvis samuti metsandussektoris. Metsandusekspertide sõnul kasvab igal aastal väheväärtusliku puidu osakaal nii ülekasvanud metsa kui metsa jäetavate raiejäätmetena. See on tinginud, et metsanduse arengukava on soovitanud raiemahu kasvatamist 15–16 miljoni tihumeetrini. Selle realiseerimine on aga võimalik, kui kõikidele puu osadele, alates käbist kuni kännuni, on olemas turg. Ja turu loomine loob uusi töökohti, Metsanduse arengukava kohaselt 2350 töökohta täiendava miljoni tihumeetri raiemahu kasvades. Kahe sektori, energeetika ja metsanduse, pikaajalise vaatega koostöö on seega mõlemale poolele vajalik.

Ekspordime nii elektrit kui ka kvooti

Euroopa Komisjon töötab sel aastal välja raamistikku taastuvenergia arendamisel pärast aastat 2020. Tänane arusaamine on, et riiklikud eesmärgid ja meetmed töötavad küll hästi riiklike plaanide täitmiseks, kuid kipuvad töötama vastu Euroopa Liidu üleste meetmete rakendamisele. Seega on üldine lähenemine, et tulevikus on toetusskeemidel pigem regionaalne vaade.

Selline lähenemine tähendab, et taastuvenergia eesmärgid vajavad paindlikke Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi koostöömehhanisme, mille esmaseks väljundiks on statistikakaubandus. Eesti riigil tasub siin kindlasti pingutada ja olla lihtsate ja vähe administratiivset koormust loovate lahenduste loomise juures. Eesti soov on pakkuda oma taastuvenergia potentsiaali ka tulevikus, jätkates puidu kasutamist pikaajaliselt nii olemasolevates kui praegu kasutamata potentsiaali näol uute tööstuslikes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades. Suur potentsiaal on ka tuuleenergial, peamiselt merealadel.

Seega ülesande püstitus on selge: Eesti peab leidma võimaluse eksportida nii elektrit kui taastuvenergia kvooti, et tuua riiki raha nii energiaettevõtetele kui metsaomanikele. Arusaadavalt teiste toodete eksport aga selle juures kannatada ei tohiks, olgu selleks siis saepurust toodetud pelletid või muud väheväärtuslikust puidust valmistatud tooted.

 

Faktid:

Statistikakaubandus on Euroopa Liidu poolt loodud võimalus liikmesriikidel täita oma 2020. aastaks võetud taastuvenergia eesmärke läbi taastuvenergia statistikaga kauplemiseEesti on oma eesmärgi toota 25% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest tänase seisuga täitnud (2014.a seisuga toodeti 26,3% Eestis tarbitud energiast taastuvast allikast)Eestil on märkimisväärne taastuvenergia potentsiaal, hinnanguliselt kuni 9 TWh (tuulepargid, päikeseelektrijaamad, biomassi kasutavad elektrijaamad)2020. aasta statistikakaubanduse raames on eelis juba olemasolevatel ja Eesti siseriiklikku taastuvenergiatoetust mitte saavatel tootmisvõimsustelNarva elektrijaamades on taastuvenergia tootmisvõimekus kuni 3 TWh, maksimaalse puidu tarbimisvõimekusega 3,3 miljonit tihumeetritMetsanduse arengukava aastani 2020 kohaselt on jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljoni tihumeetrit, Eesti viimaste aastate raiemaht on ligikaudu 10 miljonit tihumeetritEnergeetikas kasutatav ressurss (raidmed, küttepuit, puidutööstuse jäätmed) 15 miljoni tihumeetri raiemahu juures on 8-9 miljonit tihumeetrit2014. aastal kasutati energeetikas 5,4 miljonit tihumeetrit, mis tähendab raiemahu kasvades energeetikas kasutatavat vaba ressurssi 2,6 – 3,6 miljonit tihumeetritUuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumitele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähema 10. aasta jooksulLooduskaitse eesmärkide tarbeks on üle 10% Eesti metsadest range kaitse all ning kokku on looduskaitseks eraldatud üle veerandi Eesti metsade pindalastMetsanduse arengukava aastani 2020 ja selle väljatöötamiseks Maaülikooli poolt tehtud Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüsi kohaselt tähendab 1 miljoni tihumeetri puidu varumine, transport ja töötlemine vähemalt 2350 töökohta