Eesti võimalus: eksportida nii saepuru, elektrit kui statistikat

Palju on räägitud, et meie eksport ei kasva piisavas mahus. Ekspordiartikleid proovitakse leida nii start-up’ide toetamise kui välisinvesteeringute kaasamiseks soodustavate tingimuste loomisel. Selle kõige juures kipume aga unustama oma tegelikku edutegurit – võimet kaubelda. Kauplemine on alati olnud seotud arenguga ning ajalooliselt on just see meile edu toonud, alates juba meie linnade Hansa liigasse kuulumisest. Kasutades Eestis leiduvat ressurssi – oskusteavet, geograafilist asukohta, looduslikke tingimusi ja majandusreformide tõttu efektiivsemat riigikorraldust – saame rakendada seda Eesti majanduse arenguks.

Eesti taasiseseisvumise järgne energiamahuka majanduse jahtumine ja Euroopa Liitu kuulumine on meile avanud aga uusi kauplemisvõimalusi. Eesti on olnud edukas Kyoto lepinguga loodud emissioonikvootidega kauplemisel, saadud tulu eest on renoveeritud hooneid, rajatud taastuvelektri tootmisvõimsuseid, ehitatud katlamaju, ostetud tramme, busse ja elektriautosid, seitse Eesti linna on saanud uue tänavavalgustuse. Tänu Eesti nutikusele ja heale müügitööle on väärtustatud kasutult seisvaid emissioonikoguseid ja kindlasti tõusis meie usaldusväärsus ostjariikide silmis.

Eesti edutegur

Ekspordime nii elektrit kui ka kvooti

Euroopa Komisjon töötab sel aastal välja raamistikku taastuvenergia arendamisel pärast aastat 2020. Tänane arusaamine on, et riiklikud eesmärgid ja meetmed töötavad küll hästi riiklike plaanide täitmiseks, kuid kipuvad töötama vastu Euroopa Liidu üleste meetmete rakendamisele. Seega on üldine lähenemine, et tulevikus on toetusskeemidel pigem regionaalne vaade.

Selline lähenemine tähendab, et taastuvenergia eesmärgid vajavad paindlikke Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi koostöömehhanisme, mille esmaseks väljundiks on statistikakaubandus. Eesti riigil tasub siin kindlasti pingutada ja olla lihtsate ja vähe administratiivset koormust loovate lahenduste loomise juures. Eesti soov on pakkuda oma taastuvenergia potentsiaali ka tulevikus, jätkates puidu kasutamist pikaajaliselt nii olemasolevates kui praegu kasutamata potentsiaali näol uute tööstuslikes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades. Suur potentsiaal on ka tuuleenergial, peamiselt merealadel.

Seega ülesande püstitus on selge: Eesti peab leidma võimaluse eksportida nii elektrit kui taastuvenergia kvooti, et tuua riiki raha nii energiaettevõtetele kui metsaomanikele. Arusaadavalt teiste toodete eksport aga selle juures kannatada ei tohiks, olgu selleks siis saepurust toodetud pelletid või muud väheväärtuslikust puidust valmistatud tooted.

 

Faktid:

Statistikakaubandus on Euroopa Liidu poolt loodud võimalus liikmesriikidel täita oma 2020. aastaks võetud taastuvenergia eesmärke läbi taastuvenergia statistikaga kauplemiseEesti on oma eesmärgi toota 25% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest tänase seisuga täitnud (2014.a seisuga toodeti 26,3% Eestis tarbitud energiast taastuvast allikast)Eestil on märkimisväärne taastuvenergia potentsiaal, hinnanguliselt kuni 9 TWh (tuulepargid, päikeseelektrijaamad, biomassi kasutavad elektrijaamad)2020. aasta statistikakaubanduse raames on eelis juba olemasolevatel ja Eesti siseriiklikku taastuvenergiatoetust mitte saavatel tootmisvõimsustelNarva elektrijaamades on taastuvenergia tootmisvõimekus kuni 3 TWh, maksimaalse puidu tarbimisvõimekusega 3,3 miljonit tihumeetritMetsanduse arengukava aastani 2020 kohaselt on jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljoni tihumeetrit, Eesti viimaste aastate raiemaht on ligikaudu 10 miljonit tihumeetritEnergeetikas kasutatav ressurss (raidmed, küttepuit, puidutööstuse jäätmed) 15 miljoni tihumeetri raiemahu juures on 8-9 miljonit tihumeetrit2014. aastal kasutati energeetikas 5,4 miljonit tihumeetrit, mis tähendab raiemahu kasvades energeetikas kasutatavat vaba ressurssi 2,6 – 3,6 miljonit tihumeetritUuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumitele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähema 10. aasta jooksulLooduskaitse eesmärkide tarbeks on üle 10% Eesti metsadest range kaitse all ning kokku on looduskaitseks eraldatud üle veerandi Eesti metsade pindalastMetsanduse arengukava aastani 2020 ja selle väljatöötamiseks Maaülikooli poolt tehtud Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüsi kohaselt tähendab 1 miljoni tihumeetri puidu varumine, transport ja töötlemine vähemalt 2350 töökohta