• OMX Baltic−0,08%300,34
  • OMX Riga0,55%893,41
  • OMX Tallinn0,2%2 062,42
  • OMX Vilnius−0,34%1 194,45
  • S&P 5000,00%6 092,16
  • DOW 30−0,25%42 982,43
  • Nasdaq 0,31%19 973,55
  • FTSE 100−0,46%8 718,75
  • Nikkei 2251,39%39 483
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,38
  • OMX Baltic−0,08%300,34
  • OMX Riga0,55%893,41
  • OMX Tallinn0,2%2 062,42
  • OMX Vilnius−0,34%1 194,45
  • S&P 5000,00%6 092,16
  • DOW 30−0,25%42 982,43
  • Nasdaq 0,31%19 973,55
  • FTSE 100−0,46%8 718,75
  • Nikkei 2251,39%39 483
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,38
  • 08.03.16, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seadus kaitseb tarbija huvisid

Eeldus, et krediidiandjatele kohalduvad krediidiasutustega sarnased usaldatavusnõuded, on väär, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm vastuseks Sten Tiku arvamusloole.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
  • Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
  • Foto: Livia Vosman
On õige, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) peamine eesmärk on reguleerida eelkõige vastutustundliku laenamisega seonduvat, kus kandvaks kohustuseks on laenuandja poolt tarbija maksevõime hindamine. Selgitame, et KAVS selles osas ei too kehtivasse õigusesse põhimõttelist muudatust. Ka enne KAVSi kehtinud õiguse alusel (võlaõigusseadus), mis omakorda põhineb EL tarbijakrediidi direktiivil, on tarbijale krediiti väljastav ettevõtja kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Võlaõigusseaduse alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja näitama üles selleks kohast hoolsust, mh tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused jmt. Nii KAVS kui ka võlaõigusseadus on suunatud tarbijate huvide kaitsmisele.   
Eeldus, et krediidiandjatele kohalduvad krediidiasutustega (pankadega) sarnased usaldatavusnõuded, on väär ning sellest tulenevalt on ka Sten Tiku edasised järeldused raskesti jälgitavad. Krediidiasutusele kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, nt krediidiasutuste seaduse 7. peatükk, ELi otsekohalduvad määrused ja selle peegelduvaid organisatsiooninõudeid krediidiandjatele ei kohaldata. Tegemist on mahuka ja kompleksse regulatsiooniga, mille peamiseks eesmärgiks on tagada pankade riskide juhtimine ja kapitaliseeritus, et seeläbi kaitsta pangas raha hoiustavat klienti. Krediidiandjate suhtes sellist eesmärki kandvad nõuded täielikult puuduvad; KAVSi nõuded on suunatud üksnes krediidiandmise teenuse osutamisele. Seega ei ole KAVS ega ka ELi pangandusregulatsioonide nõuete pinnalt perspektiivikas arutelu, kas KAVSi alusel tegevusluba omav krediidiandja, kelle suhtes ei kohaldata usaldatavusnõudeid, võiks avalikkuselt hoiuseid kaasata või mitte. Avalikkuselt hoiuste kaasamine vajab krediidiasutuse tegevusluba, mis eeldab asjakohastele tingimustele vastamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Andre Nõmme kommentaar ilmub vastusena Sten Tiku arvamusloole "Laenuturg muutub jäigemaks".

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 22 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele