Kuidas karistada pätti?

Selle karistuse loogika on lihtne: kui seaduse rikkuja võtab ühiskonnalt midagi ebaausalt ära, näiteks avalikku maksuraha, turvatunnet teedel-tänavatel või ametnike-politseinike-kohtunike aega, annab ta pärast midagi ühiskonnale tagasi. Ühiskondlikult kasuliku tööga annab ta vastu midagi väga väärtuslikku – oma aega.

Pargis riisudes, kõnniteelt nätse lahti koukides või hooldekodus abiks olles on hea oma seadusevastastele tegudele koos kerge füüsilise koormusega järele mõelda. Lisaks ei saa samal ajal panna toime uusi kuritegusid, näiteks istuda jälle purjuspäi autorooli. Meie kõigi võit on selge, sest nagu töö nimigi ütleb, see on kasulik ühiskonnale.

Alustame roolijoodik Jaanus Purgast

Politsei peadirektor Elmar Vaher ütles eelmisel nädalal televisioonis otse-eetris, et roolijoodikud, kes meie lapsed tänavatel surnuks sõita võivad, ei vääri ringi sõitmist ja nad peab sealt ära korjama. Korjame nad siis just nendesse kohtadesse, kus tööjõudu napib, kuid tööks vajalikud oskused on kiirelt omandatavad ja ühiskonnale kasulikud.

Kuna korduvalt purjuspäi autoroolist tabatud Viru Keemia Grupi juhatuse liikmele Jaanus Purgale määrati karistuseks vaid 16 000eurone rahatrahv ning ära ei võetud isegi tema juhtimisõigust ehk teda kui roolijoodikut teedelt ära ei korjatud, võikski saata ta lisaks rahalisele karistusele justnimelt ühiskondlikult kasulikule tööle. Ta ei õppinud esimesest purjutamisest. Oleks riik ta kohe tööle saatnud, ehk oleks teine kord ära jäänud.

Sama on näitleja Andrus Vaarikuga, kes jäi mõne kuu jooksul autoroolis vahele mitu korda. Juhtimisõigust tal polnudki, kuid 500eurone rahatrahv koos katseaja ja päevakesega eelvangistuses klaaris asja. Vaarikul on kindlasti oskusi-teadmisi, mida ühiskonnale pakkuda lubadeta ja napsusena ringi sõitmise asemel. 

Moekunstnik erikooli käsitööd õpetama

2005. aasta mais mõistis kohus moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo koos abikaasa Hannu Tapani Pohjanheimoga maksupettuse eest aastaks ja kolmeks kuuks vangi, kuid asendas karistuse 900 tunni pikkuse üldkasuliku tööga. Mõlemad tegid üldkasulikku tööd Kaagvere erikoolis, kus Ülle õpetas tüdrukutele käsitööd ning Hannu tegi muid abitöid. Riigilt välja petetud 806 000 krooni pidid nad ikkagi tagasi maksma. Seda praktikat võiks tihedamini rakendada – kes pääseb vanglast, tehku üldkasulikku tööd.

Kui alates juulist muutub korduvalt purjuspäi autoroolist tabatule kohustuslikuks šokivangistus, siis selle lõppedes võiks kohe järgneda üleminekuks enne taas täielikult oma aja peremeheks saamist ka üldkasulik töö. Šokivangistuse ajal on roolijoodik niigi maksumaksja kulul, ühiskonna kasuks töötamine oleks vähemalt väikene panuski selle paari tasuta meie kõigi maksuraha kulul elatud nädala eest.

See paneb ehk roolijoodikud järgmisel korral mõtlema, enne kui otsustavad jälle meie kõigi eluga Vene ruletti mängida.