Aeg on raha, mille kursi määrad sina

Aeg on raha ja selle kursi määrab selle kasutaja. Kes seda hindavad ja väärtuslikuks peavad, on eri uuringute ja kogemuste järgi edukamal järjel kui need, kes seda surnuks löövad. Seejuures on aeg üks võrdsemaid süsteeme, sest ööpäev kestab kõigile võrdselt 24 tundi.

Selle enda kasuks pööramise ilmekas näide on Madis Müür, kes kaotas möödunud kriisis kogu oma varanduse, kogus võlad, võitles tööturul mittevajalike oskustega ning alkoholiga. Justkui vaene ning läbikukkunu ja lootusetu olukord. Ent mõne aastaga õppis ta pokkeri nii selgeks, et tõi seda mängides koju Eesti suurima võidu 400 000 eurot ning on nüüd enam kui 150 000 eurose portfelliga investor ning ettevõtja. Enamusele hoomamatud summad on tema sõnul aga kättesaadavad kõigile, kui on vaid soov neid saada ehk ennast muuta.

See omakorda eeldab aga tegemiste ümberkorraldamist ja aja võtmist (mitte leidmist). Et aeg pole suurele osale ühiskonnast väärtuslik, paistab silma iga päev. Näiteks väärtuslikke tunde vabastaks poejärjekorras passimise asemel iseteeninduskassa või e-pood, teleri ees kaob keskmiselt neli tundi päevas. Harjumused ja inerts teha „nagu kõik teevad“ ei küsi, kas sellest muutub midagi paremaks - nii rahaliselt kui kogemuslikult.

Kui varanduse kasvatamiseks stardiraha napib, saabki alustada enda aja investeerimisest. Esiteks teha halastamatu inventuur ning hinnata, kuhu minutid kaovad ja kas see aitab jõuda soovitud kohta.

Siis saab hakata hinda kasvatama ja võtta alustuseks igal päeval vaid 30 minutit näiteks lugemiseks, uue oskuse õppimiseks või enda arendamiseks. See on piisavalt väike ühik, mille saab hõlpsalt logelemise, sihitu netis hulkumise või kohvipauside arvelt napsata. Aastas annab see enam kui 180 tundi varu, millega oma väärtust kasvatada.