Hiina võlad ohustavad Euroopat

Hiina valitsus on tänavuseks majanduskasvuks planeerinud 6,5–7% ja selle saavutamine on nende majanduspoliitika põhieesmärk. Selle nimel kasutatakse kõikvõimalikke abinõusid, sealhulgas mahukaid eelarvekulutusi, kohanduvat rahapoliitikat ja valuuta devalveerimist ning tugevat laenukasvu.

Hiina ettevõtete võlgnevus on maailmas üks suurim. Möödunud aasta lõpu seisuga moodustas Hiina koguvõlg 250% SKPst, näitasid Bank for International Settlementsi (BIS) andmed. Koguvõlast ligi 70% kuulub ettevõtetele. Veel 2008. aastal oli Hiina koguvõlg 180% SKPst.

Hiina võla probleem ongi just ettevõtete võlgnevus, mis on suhtena SKPsse maailmas üks suurim. Nii kiiresti nii suure raha tõhus ja võimalikult väheste riskidega tootmisse paigutamine on keeruline. Seda enam Hiinas, kus suur osa laenudest on läinud ebatõhusatesse riigiomanduses olevatesse ettevõtetesse. Halbade laenude osakaal on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Rahvusvahelise Valuutafondi arvestuste järgi on ligikaudu 16% ettevõtetele antud pangalaenudest potentsiaalse riskiga ehk siis laenusid, mille intresse ei suudeta tõenäoliselt tasuda, võib olla 1,3 triljonit dollarit (1,17 triljonit eurot). 

Majanduskriis Hiinas lähiajal ei ole küll meie põhistsenaariumis ning selle majanduskasvu oodatust järsemat kukkumist käsitleme ühe võimaliku negatiivse riskina. Hiina majandusolukorra järsk halvenemine mõjutaks maailmamajandust tugevasti. Kuigi selle riigi majanduskasv on viimastel aastatel aeglustunud, panustab see maailmamajanduse kasvu umbes kolmandiku.

Vaatamata sellele, et investeeringute kasv on Hiinas tublisti allapoole tulnud, oli Hiina mullu jätkuvalt maailma suurim investeerija ning selles riigis tehakse ligi veerand kogu maailma investeeringutest. Suur investeeringute nõudlus Hiinas on toetanud just nende riikide majandust, mis toodavad rohkem investeerimiskaupu, näiteks Saksamaad. Hiina sisenõudluse kiirem langus mõjutaks rohkem ka toorainete, sealhulgas põllumajandustoorme tootjaid.

Veel möödunud aastal oli Hiina maailma suurim eksportija, eksportides USAst (mis on teisel kohal) 60% ja Saksamaast (kolmandal kohal) 75% rohkem. Euroopa Liidule on Hiina USA järel suuruselt teine väliskaubanduspartner. Eesti kaubandussuhted Hiinaga on aga veel tagasihoidlikud ning ka meie otsesed välisinvesteeringud Hiinasse on marginaalsed.

Seega oleks Hiina majanduse ja koos sellega nõudluse kukkumise mõju Euroopa väliskaubandusele tugeva negatiivse mõjuga. Riigiti oleks pilt aga erinev, kusjuures kõige suurema löögi saaks Hiina nõudluse tugevamast langusest Saksamaa ja Iirimaa. Tegelikult on ka juba sel aastal ELi eksport Hiinasse ja import Hiinast vähenenud. Kuigi Eesti väliskaubandus Hiinaga on marginaalne, halvendaks ELile saadud löök ka meie ekspordivõimalusi. Võimalik kriis Hiinas suunaks tõenäoliselt osa ELi ekspordist uutele turgudele.

Hiina investeerib rohkem välja

Kui veel paar aastat tagasi oli Hiina EList välismaale tehtud otseste välisinvesteeringute suuruses viiendal kohal, siis on vahepeal investeeringud Hiinasse järk-järgult vähenenud. Näiteks selle aasta alguses olid ELi otseinvesteeringud Hiinasse vaid kolmandik võrreldes kahe aasta taguse ajaga.

Enamus välisinvesteeringuid tehakse auto- ja keemiatööstusesse ning riigiti domineerivad Saksamaa ja Prantsusmaa ning kuni ELis püsimiseni ka Suurbritannia. Hiina majanduse järsk kukkumine mõjutaks otseinvesteeringutes neid riike ja neid tööstusi kõige enam. Kui Hiina on üha vähem atraktiivsem välismaalt tulevatele otseinvesteeringutele, siis on Hiina ise hakanud tegema rohkem otseinvesteeringuid välisriikidesse.

Kuigi Hiina majanduskasv aeglustub, kasvab sealne sisenõudlus SKPst kiiremini ning pakub teistele riikidele jätkuvalt ekspordivõimalusi. Kuna Hiina majanduse struktuur muutub tööstusest rohkem teenuste- ja tarbimise kesksemaks, siis suureneb võimalus eksportida sinna rohkem tarbekaupu ning teenustesektoris kasutatavaid kaupu ja teenuseid.

Hiina enda ekspordikasvu aeglustumine vähendab aga konkurentsi teistes riikides ja on lühemas vaates sellega positiivse mõjuga sihtriikides kohalikele tootjatele. Hiina on oma valuutat devalveerinud ja meie hinnangul jüaani kurss tasapisi nõrgeneb lähema paari aasta jooksul – see jällegi halvendab eksporditingimusi Hiinasse, kuid muudab impordi Hiinast soodsamaks.