Brexiti ümber haigutab ebakindlus

Ühendkuningriigi majandus paistab praeguseks pärast referendumit toimunud šokist vähemalt osaliselt taastunud. Majanduse üldine kindlustundeindikaator ning ka ostujuhtideindeksid on augustis ja septembris paranenud. Üksikute majandussektorite kõrval on ka tööturg tugevam – vabade töökohtade arv on suurenenud ja ettevõtted soovivad rohkem töötajaid palgata. Olukord Londonis ja ülejäänud riigis erineb aga suuresti: Londonis ollakse oluliselt ettevaatlikumad Brexiti võimaliku negatiivse mõju tõttu finantssektorile. IMF oktoobri prognoosi järgi on ÜK sel aastal kõige kiiremini kasvav majandus G7 riikide hulgas.

Samas, ebakindlus ÜK poliitika suhtes, eelkõige just EL suunal, ning risk, et olukord võib halveneda, on suur. Peamiselt mõjutab ebakindlus ettevõtete investeeringuid: mitmed investeerimisplaanid on praeguseks edasi lükatud ning järgmiseks aastaks on oodata ÜK majanduskasvu aeglustumist. Kuna ÜK valitsus on valmis loobuma EL ühisturust suurema iseseisvuse hinnaga (muuhulgas, immigratsiooni kontrollimiseks), siis on suurenenud oht, et Brexit võib viia ÜK raske maandumiseni. See on teatavasti naela kurssi veelgi nõrgendanud. Kuna inglise nael on teinud läbi väga tugeva kukkumise (nõrgenemine algas küll varem, kuid alates juuni lõpust nii dollari kui euro suhtes ligikaudu viiendiku võrra), siis on tõenäoliselt palju negatiivset sellesse juba sisse arvestatud. Seetõttu, võib mõned kuud naela nõrgenemine küll veel jätkuda, kuid kui Brexiti teemadel hakkab rohkem selgust saama, peaks see tasapisi tugevnema.

Ühest küljest on nõrk nael kasulik ÜK turismile, ekspordile ja välismaal teenitud tuludele. Samas muudab nõrk nael imporditud kaubad ja teenused kallimaks, mis võib jällegi halvendada ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdada tarbimist. Eesti väliskaubandustehingutes on Inglise naela osatähtsus ainult ligikaudu 1,5%. Seega, meie kogumajandusele naela vahetuskursimuutused suurt mõju ei avalda, kuid ettevõtetel, kes seda kasutavad, oleks mõistlik riske maandada.

Ebakindlus Brexiti ümber jääb tõenäoliselt püsima pikaks ajaks. Kuigi Suurbritannia peaminister Theresa May on lubanud alustada ELiga läbirääkimisi hiljemalt järgmise aasta märtsis ning EL lepingu artikkel 50 järgi peaksid läbirääkimised kestma paar aastat, ei pruugi see nii libedalt minna. Kui ÜK peab tõepoolest EL siseturult lahkuma, tuleb tal hakata läbi rääkima uute vabakaubanduslepingute üle. Praegu on ÜK WTO liige ja tal on EL kaudu vabakaubanduslepinguid 53 riigiga. EL alustas Kanadaga vabakaubanduslepingu ettevalmistamist juba 7 aastat tagasi ja see ootab veel siiani ratifitseerimist kõikide ELi liikmesriikide poolt. Nii nagu võib juhtuda, et ÜK ja EL liitumisläbirääkimised kestavad kahest aastast kauem, ei ole välistatud, et ÜK võib lahkuda EList ajutiselt ilma vabakaubanduslepinguteta, mis oleks selle riigi majanduse jaoks väga halb lahendus.

Kuigi ÜK eksportis möödunud aastal ELi 44% oma toodangust ja kogu tema impordist tuli EList veidi enam kui pool, tekib üha suurem osa nõudlusest maailmas väljaspool ELi. EL moodustas möödunud ja sel aastal maailmakaubandusest kolmandiku ning see osakaal on languses. Juba praegu panustab euroala vaid ligikaudu 6% maailmamajanduse kasvu. Tärkavate turgude, eriti aga Hiina mõju suurenedes see osakaal väheneb veelgi. Viimastel aastatel ongi tegelikult ÜK ekspordimaht väljapoole ELi kasvanud kiiremini, kui ELi. Kui ÜK lahkub EL siseturult, suureneb EL väliste turgude tähtsus ÜK jaoks tõenäoliselt veelgi.

Eestist väljarändes on ÜK olnud pärast Soomet teisel kohal. Kuigi ÜK soovib kontrollida rohkem immigratsiooni, vajab riik tööjõudu välisriikidest – eriti insenere, tervishoiu- ja finantssektori töötajaid. Juba ongi ÜK ärisektori esindajad öelnud, et ka nemad peavad saama kaasa rääkida ÜK uues immigratsioonipoliitikas.