Tiit Meidla • 24. oktoober 2016
Jaga lugu:

Euribor on ohus?

Tiit Meidla  Foto: Danske Bank

Globaalne finantskriisi olulisemaid õppetunde oli, et euribor ei ole kaugeltki riskivaba intressimäär, kirjutab Danske Banki riskijuht Tiit Meidla.

Vastupidi varasemalt arvatule on eri tähtajaga euriborid oluliselt erineva krediidi- ja likviidsusriski tasemega. Nii näiteks sisaldas Eestis laialdaselt kasutatav kuue kuu euribor globaalse finantskriisi ajal 2008. aasta lõpus 2,04 protsendipunkti suurust vastavat riskipreemiat. See muutis silmapikselt ja jäädavalt finantsmaailma alates kõige tavalisematest laenulepingutest kuni kõige keerukamate tuletisinstrumentideni välja.

Enne kriisi oli finantsõpikutes kirjas, et täna sõlmitud kolmekuise euriboriga tähtajalise hoiuse ning täna sõlmitud kolme kuu pärast algava kolmekuise tähtajalise hoiuse intressimäär (euribori forward-määra alusel) garanteerivad hoiustajale sama intressi, mida tagaks samaks perioodiks sõlmitud kuuekuise euriboriga tähtajaline hoius. Vastasel juhul avaneksid arbitraaživõimalused kerge tulu teenimiseks. See on tänaseks juba kauge minevik.

Pankadele kõva mats

Õppetund tuli valusalt ja mitmed pangad kandsid suuri kahjumeid seoses paradigma muutusega, sest ei olnud vastavat võimalust riskide juhtimisel arvesse võtnud. Euribori olemuses toimunud muutus oli niivõrd põhjapanev, et isegi professionaalsete vastaspoolte vahel sõlmitud laenulepingutes ei olnud selle võimalusega arvestatud. Teatud juhtudel lubasid lepingutingimused ühe tähtajaga euribori vahetada teise vastu, ilma et sellega oleks kaasas käinud marginaali muudatus.

Euribor, mis on euro üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu referentsmäär, fikseeritakse praegu 20 väljavalitud kõrge krediidireitinguga suurpanga noteeringute alusel. Oluline on rõhutada, et euribori alusel reaalselt rahaturul tehinguid ei tehta. Sisuliselt selgub euribori väärtus seeläbi küsitluse tulemusena ning küsitluse tulemus sõltub vastajate antud vastusest.

Finantskriisi ajal tekkiski mitmel pangal, kes noteerisid eubibori või ka teisi xiborite (nagu näiteks libor) motivatsioon ja kiusatus xiborite väärtust mõjutada endale soovitud suunas. Nii oligi kriisi ajal finantsturgudel ühel hetkel olukord, kus suur hulk professionaalseid reaalsektori laenuvõtjaid ja finantssektori osapooli kahtlesid eri xiborite adekvaatsuses.

Nagu me nüüd teame, osutusid kahtlused hiljem põhjendatuks. Mitmedki nii euribori kui ka teisi xiboreid noteerinud pangad olid sunnitud maksma olulisi trahve seoses xiborite manipuleerimise katsetega. Hinnanguliselt küündivad trahvinõuded tänaseks juba 9,2 miljardi dollarini ja ei ole välistatud nende mitmekordistumine. Ainuüksi Deutsche Banki osa ulatub umbkaudu 3,5 miljardi dollarini ja ühe xiboriga manipuleerinud panga diiler on saadetud 14 aastaks Rootsi kardinate taha.

Kuidas teda veel usaldada?

Euribor läbis pärast kriisi reformi, mille käigus kaotati ära osa tähtaegu ning mille eesmärk on selle usaldusväärsuse suurendamine. Samas alles nüüd, käesoleva aasta augustis, peaaegu kaheksa aastat hiljem, kuulutas Euroopa Komisjon euribori kriitiliseks referentsmääraks, mis peaks veelgi enam tagama selle läbipaistvust, jätkusuutlikkust ning vastavust reaalsetele rahaturu intressimäärade tasemetele.

Kuid võib eeldada, et pankade valmidus osaleda euribori noteerimisel võib kaheneda seoses neile esitavate nõuete kasvu ning kasvavate kuludega nende nõuete täimisel. Kindlasti võivad pärssida panku euribori noteerimisel osalemisel edaspidi ka senised suured trahvid, mida on rakendatud noteerimisel vigu teinud pankadele.

Euribor mõjutab tugevalt Eesti reaalsektori finantskulu seoses selle laialdase kasutusega reaalsektori poolt võetud laenude baasintressimäärana. Seetõttu on euribori adekvaatsus, selle noteerimise läbipaistvus ja kontrollitavus ka Eesti reaalsektorile äärmiselt oluline.

Ettevõtteid, mis kaasavad võõrkapitali euribori baasil, mõjutavad finantskriisi raames euribori olemuses toimunud muudatused kõige otsemalt läbi selle, et eri tähtaegade euriboridega seotud pangalaenude marginaal on erinev. Mida lühema tähtajaga euribori alusel ettevõte laenu võtab, seda lähemal on euribor tegelikule euro riskivabale intressimäärale ja suurem on marginaal ning vastupidi.

Uus kriis tuleb niikuinii

Järgmine kriis on paratamatu, küsimus on vaid selles, millal see juhtub. Selge on aga see, et enamiku jaoks tuleb see taas ootamatult. Euribori alusel laenu võttes tuleb ettevõtjal arvestada asjaoluga, et selle väärtus sõltub pangandussektori kui terviku tugevusest Euroopas. Viimane aga ei pruugi olla kuidagi seotud konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonnas toimuvaga. Ettevõtja jaoks on risk, et euribori tõus võib põhjustada täiendavat finantskulu ettevõttele. Kui ettevõtte konkurendid ei seisa sama võimaliku kuluga silmitsi, võib see kaasa tuua ettevõtte konkurentsvõime vähenemise.

Pangast laenuressurssi kaasates on ettevõttel alati võimalus end kindlustada, eriti lihtne on seda teha euriboriga seotud riskide vastu. Üheks lahenduseks on võtta fikseeritud intressimääraga laen või kaaluda olemasoleva laenu fikseerimist, mida soosib tänane madal intressimäärade keskkond.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum