Tiit Meidla • 24 aprill 2017

Mis saab euriborist?

Tiit Meidla   Foto: Danske Bank

Tänasest euriborist võib saada euribor+, mida arvutataks euro rahaturutehingute statistika alusel, kirjutab Danske Banki Balti riskijuht Tiit Meidla.

Euroopa Komisjon on kuulutanud euribori kriitiliseks rahaturu viitintressimääraks. Kuigi tegelikult euribori alusel praegu euro pankadevahelisel rahaturul tehinguid samahästi kui ei tehta, kasutatakse seda siiski laialdaselt nii ettevõtetele väljastavate laenude baasintressimäärana kui ka tuletisinstrumentide alusmäärana.

Euribori avaldab European Money Markets Institute (EMMI), tuginedes 20 suurema panga hinnangule rahaturult kaasatavate vahendite hinna kohta. Mõneti on euribor seetõttu sarnane enne euro tulekut Eesti Panga avaldatud pankadevahelise laenuintressimäära taliboriga, mis kujunes sarnastel alustel.

Kuna Eesti pankadel polnud kohustust teha tehinguid talibori noteeringute alusel, siis oli see näitaja oma lõpuperioodil (iseäranis ajal, mil turul levisid spekulatsioonid Eesti krooni devalveerimisest) kaugel Eesti krooni reaalsest intressitasemest. Nüüd on ajalugu mõneti kordumas seoses euribori noteeringutega ja seda hoopis suuremas mastaabis. Jutt on miljarditest eurodest Eestis ja sadadest triljonitest mujal Euroopas.

Euribori küsitluspõhise fikseerimise varjukülg on asjaolu, et Euroopas pankadel on minevikus tulnud kanda suuri trahve seoses püüdega mõjutada euribori endale sobivas suunas. Huvide konflikti on alati keeruline vältida, omades vastandlikke huve seoses positsioonidega euriboriga seotud instrumentides ning euribori noteerimisega. Noteerimisega seotud riskid ning võimalike trahvide kartus vähendab euribori noteerida soovivate pankade hulka. Ka noteerimise kohustuslikuks muutmine ei lahenda seda fundamentaalset probleemi. Iseäranis võivadki küsimused hakata kerkima euribori tõusmisel, kui puudub alus ja võimalus noteeringute tasemeid siduda konkreetsete rahaturu intressimääradega.

Uus nimi, uus sisu

Siit tulenevalt kaalubki EMMI nüüd võimalust arvutada euribori ehk uue nimega euribor+ hoopis euro rahaturutehingute statistika alusel. Ka selle õnnestumises ei saa olla sugugi kindel. Seega tooks euribor+ kaasa muudatusi nii senise euribori definitsioonis kui ka arvutamise alustes. EMMI eesmärk on sujuv üleminek.

Ettevalmistusi üleminekuks on tehtud. EMMI on kogunud turuosaliselt statistikat reaalsete euro rahaturutehingute kohta ja võrrelnud omavahel euribor+ ja praegust euribori. Lisaks suurele põhimõttelisele erinevusele kahe näitaja määramise loogikas on osutunud suureks ka euribori+ ja euribori absoluutne vahe. See vahe küündib erinevate tähtaegade lõikes EMMI viimaste arvutuse järgi 7st kuni 13 baaspunktini.

Järgmisi andmeid, mis puudutavad 2016. aasta lõpu analüüsitulemusi, on oodata juba mais. See saab olema ka aluseks järgnevate otsuste langetamisel euribori tuleviku kohta. Oluline on siin märkida, et kogutud andmed puudutavad perioodi, millal euribot on olnud väga madal ja EKP on leebe rahapoliitikaga mõjutanud tugevalt euro rahaturuintressimäärade kujunemist. Tasub vaid meenutada 2008. aastal toimunud pankadevahelise rahaturu peaaegu täielikku jäätumist ning keskpankade püüdeid seda uuesti käivitada.

Erinevatel euribori kasutajatel tuleb igaks juhuks juba praegu arvestada ka võimalusega, et euribor+ osutub selle määramise metodoloogia suure muutuse tõttu juriidilises kontekstis hoopis uueks intressimääraks. Viimane tooks endaga kaasa kõikide laenulepingute ning ka tuletistehingute lepingute läbivaatamise ning potentsiaalsed muudatused nende turuväärtuses.

 

Hetkel kuum