• OMX Baltic−0,02%270,01
  • OMX Riga−0,15%867,64
  • OMX Tallinn−0,12%1 711,26
  • OMX Vilnius−0,24%1 055,03
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 100−0,86%8 280,36
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,47
  • OMX Baltic−0,02%270,01
  • OMX Riga−0,15%867,64
  • OMX Tallinn−0,12%1 711,26
  • OMX Vilnius−0,24%1 055,03
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 100−0,86%8 280,36
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,47
  • 28.10.16, 07:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raha pole? Kas tõesti?

Valitsusel on viimane aeg vabanduste otsimise asemel lahendusi leida ja maksusüsteem lahti võtta, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Eliisa Matsalu
  • Eliisa Matsalu Foto: Andras Kralla
„Raha pole,“ kostub juba pikemat aega pea iga koalitsioonipoliitiku suust vastuargument, kui keegi pakub välja mõne suuremamahulise maksumuudatuse idee. Tegelikult raha on, kuid mida pole, on otsused ja teod.
Eesti maksusüsteem on oma aja ära elanud ja vajab täielikku ümberstruktureerimist. Seda tunnetab enamik Eesti elanikest ja ettevõtjatest ning tunnistavad paljud poliitikudki. Kuid kui kaua me räägime, et on vaja suuremat analüüsi ja muutusi, kui tegudeni ei jõuta? Kaua me piirdume peenhäälestusega nagu näiteks ettevõtluskonto loomine? Tõsi, ettevõtluskonto loomine aitaks mikroettevõtetel bürokraatiavabamalt tegutseda ja see on igati positiivne, kuid mõju majandusele ja ettevõtluse arendamisele on kaduvväike.
Üks suurem idee, mida aina uuesti ja uuesti välja pakutakse, kuid mis järjepidevalt katteallika puuduse tõttu tagasi lükatakse, on sotsiaalmaksu lagi. Maksu­lagi aitaks kaasa kõrgemapalgaliste töökohtade tekkele, mida Eesti vägagi vajab. Valitsus lubas lae kehtima hakkamist juba 2014. aastast, ent loomulikult see vaid lubaduseks jäigi. Ikka samal põhjusel, et lae kehtestamine tekitab eelarvesse liiga suure augu, mida on raske täita.
Tore, kuid mõttetu
Selle asemel otsustati näiteks langetada hoopis sotsiaalmaksu määra… tervelt 1% võrra. Eelarvesse teeb see sama suure augu kui sotsiaalmaksu lae kehtestamine 3500 euro suurusele kuupalgale. See auk oleks 80–90 miljonit eurot. Paraku pole ma ühegi teise maksumuudatuse kohta kuulnud rohkem kirjeldust „tore, kuid mõttetu“ kui just selle sama sotsiaalmaksu langetamist 1%.
Tegu oleks juba justkui kivisse raiutud muudatusega, millega saavad valitsuse erakonnad hiljem näidata, et nad ju langetasid liiga kõrgeid tööjõumakse. Linnuke kirjas ja ülejäänud valitsusperioodil oleks justkui patt selle kaotamise üle mõeldagi.
Loomulikult ei saa maksusüsteemis olla kõik kogu aeg võitjad ja ­kompromisse peab tegema. Lihtsalt pidevalt väites, et pole selleks või tolleks raha, ei vii lõpuks suurte asjadeni. Jah, Eesti maksukeskkonda kiidetakse stabiilsuse eest ja see on tore. Paraku kipub see stabiilsus juba ajapikku tühjaks paigalsammumiseks muutuma. Võtame selle maksusüsteemi siis lõpuks lahti, kaua me sellest enam niisama räägime?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.12.24, 10:36
Eestis sotsiaalkindlustussüsteemi looma asudes pandi plaanid paika Siim Kallase köögis
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele