Ossinovski ja Tsahkna kaitsepookimine

Kahe sotsiaalministri Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna sotsiaalministeeriumis välja mõeldud Taavi Rõivase juhitud Reformierakonna poliitilisele miiniväljale saatmist nimetas Ossinovski eelmisel nädalal kaitsepookimiseks. Selle väljendiga üritati jätta muljet, et Reformierakonna väiksemad koalitsioonipartnerid on peaministriparteiga tüli kiskunud enesekaitse eesmärgil. Sarnane retoorika jätkus alanud nädalal, kui valitsuskriisi põhjustajana üritati näidata Reformierakonda ning viimase salakõnelusi Keskerakonnaga.

Reformierakond on küll korduvalt koalitsioonipartnerid üle parda heitnud, kuid seekord on koalitsiooni lõhkujad sotsid ja IRL ning mida rohkem nende esindajad üritavad musta valgeks rääkida, seda vähem veenvad nad tunduvad.

Rõivase valitsuse kukkumisest jääb kehv maitse suhu kolmel põhjusel. Esiteks on valitsuskriis puhkenud tühistel põhjustel ehk tegemist polnud lahkhelidega põhimõttelistes ning Eestile olulistes küsimustes. On üpris erakordne, et opositsiooniliidri vahetus viib ametist peaministri.

Võtame näiteks riigikogu liikmete kuulumise riigifirmade nõukogusse. Aastaid ei häirinud see põhiseaduse riive ei sotse ega ka IRLi. Nad ei esitanud koalitsioonikõnelustel Reformierakonnale sellekohaseid ultimaatumeid. Mure põhiseaduse järgimise üle tekkis neil sisuliselt üleöö, eelmisel nädalal. See on silmakirjalik käitumine, kusjuures Reformierakond pakkus probleemile ka lahenduse, mida aga ei soovitud ära oodata.

Teine sotside ja IRLi põhjendus valitsuse kukutamisele on olnud Rõivase valitsuse suutmatus langetada olulisi otsuseid. Seda argumenti on Tsahkna ja Ossinovski suust koomiline kuulda, kui on lükatud käima haldusreform, eelmisel nädalal langetas valitsus olulise otsuse ja muutis tulevikus paindlikuks pensionile mineku aja. Või kui minna ajas mõni kuu tagasi, siis oleme nii IRLi kui ka sotside ministrite suust kuulnud erinevatest olulistest otsustest, mida on Rõivase valitsus teinud.

Uue võimuliidu teine suur puudus on seotud tegutsemisvõimega. Kui panna vankrit vedama haug, luik ja vähk, siis kaob tegevuslust kiiresti. Oleme saamas valitsust, mis juba loomise hetkest hakkab ähvardavalt kõikuma iga vähegi tõsisema poliitilise tuulepuhangu käes. Seetõttu arvan, et enne järgmisi riigikogu valimisi näeme ära ka kolmanda koalitsiooni, kui praegu tehtud otsused Tsahknale ja Ossinovskile bumerangina valusalt tagasi lendavad.

Keski, sotside ja IRLi koalitsioonil on riigikogus väike enamus, kokku 56 häält. Seda on küll ainult kolme võrra vähem, kui oli Rõivase valitsuse toetus, kuid tuleb arvestada, et 27 liikmest koosnev Keskerakonna fraktsioon ei pruugi olla ühtne. Uus koalitsioon sõltub Savisaare ja tema riigikogus olevate jüngrite tujudest ja mängulustist. Muidugi on võimalik koalitsiooni toetuspinda Vabaerakonna või EKRE abil laiendada, kuid see tähendab teistele väiksemat tükki võimupirukast. Raske on ka kujutada EKREt ning sotse ühises valitsuses või näha Vabaerakonna motivatsiooni minna uude koalitsiooni viiendaks rattaks kahe Keskerakonna leeri, sotside ja IRLi kõrvale. 

Seega on valitsuskriisi selge võitja Keskerakond ja kaotaja Reformierakond. Kuid kaotajateks võivad osutuda ka sotsid ja IRL. Sotsid võivad jääda Keskerakonna varju ning IRLil on keeruline kahe vasakerakonna vahel säilitada oma tegu ja nägu. IRL loodab, et senisest parem vastandumine Reformierakonnaga viib nende reitingu tõusule. Võib aga minna ka vastupidi, sest IRLi valijale võib olla keeruline mõista, miks pidi IRL aitama peaministritoolile Keskerakonna esimehe. Tsahkna on pannud praegu kõik panused ühele kaardile ning käitub põhimõttel kas käsi kullas või ….

Loodavasse valitsusse programmeeritakse kohe mitu konflikti, sest nii sotsid kui ka IRL üritavad oma nägu säilitada. Mida madalamale langeb reiting, seda meeleheitlikumaks muutub nende tegevus. Seetõttu võib Jüri Ratas pärast kohalikke valimisi avastada, et rahulikum ja mõistlikum on edasi valitseda koos Reformierakonnaga.

Kolmas uue võimuliidu suur puudus on see, et oleme saamas vasakpoolset valitsust, vaatamata sellele, et enamik riigikogu valijaid andis oma hääle parempoolsetele jõududele. Ossinovski ja Tsahkna on seda kriitikat pareerides juba jõudnud öelda, et vasak-parem skaalal erakondade lahterdamine on iganenud. Mida muud nad aga saavadki rääkida olukorras, kus IRL üritab oma nägu säilitada. Kui keegi IRList ütleb, et vasakpöördest rääkimine on Reformierakonna hirmutamistaktika, siis soovitan tal lugeda Keskerakonna ja sotside programme. Need kaks erakonda on lubanud tõmmata kriipsu peale põhimõtetele, mis viidi Eestis ellu mitte Reformierakonna juhtimisel, vaid hoopis IRLi kunagise juhi Mart Laari eestvedamisel.

Eesti on tegemas tuntavat pööret vasakule ning seda on IRLi poliitikutel keeruline oma valijale põhjendada. Kättemaks pole olnud kunagi hea vahend millegi saavutamiseks. Kahjuks aga Tsahkna just sellest motiivist lähtudes praegu tegutsema asus, lastes end eksitada vabandusest, et IRLi kehva reitingu põhjus on Reformierakond.