Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalmaksu lagi on lahendus

    Jaan PuusaagFoto: Eiko Kink

    Eesti maksusüsteem tuleb tööle panna kvalifitseeritud töökäte Eestisse meelitamise heaks. Parim vahend selleks on sotsiaalmaksu lagi, mis aitaks majandust ergutada ilma riigieelarvesse auku löömata, kirjutab tööandjate keskliidu maksupoliitika töögrupi juht, OÜ Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag.

    Eestil on maksusüsteemi suuremateks muutusteks väga vähe võimalusi. Riigieelarvest moodustab sotsiaalmaks kõige suurema tüki, ligi kolmandiku. Väiksemgi muutus tekitab eelarvesse augu, millele katte leidmine on väga keeruline, kui mitte võimatu.
    Laiali läinud valitsuse planeeritud sotsiaalmaksu kärbe 1% oleks maksma läinud 80 miljonit eurot, samas olnuks selle ergutav mõju ettevõtjale olematu, sest samal ajal on töötasud kolme aasta jooksul tõusnud 20 protsenti. Ka siis, kui Eestis oleks sotsiaalmaks null protsenti, oleks meie tööjõukulu endiselt suurem kui Lätis või Leedus. Meie keskmine palk on lihtsalt nii palju kõrgem. Kui valitsuse lagunemisest midagi head otsida, siis ilmselt jääb see ettevõtjate seisukohalt mõttetu „soodustus“ nüüd ära ja on võimalus olla avatud muudele, ühiskonnale enam kasu toovatele maksumuudatustele.
    Kõige efektiivsem viis majanduse ergutamiseks on sotsiaalmaksu lae kehtestamine. Kui see ette võtta sotsiaalmaksu märkamatu alandamise asemel, ei lööks see meede auku riigieelarvesse ega sunniks poliitikuid tegema raskeid valikuid – kust selle jaoks raha ära võtta.
    Sotsiaalmaksu lagi aitab värvata hinnalisi ajusid
    Eesti majanduse võimalus rahvusvahelises konkurentsis on maksimaalselt kõrge lisandväärtuse tootmine. Lisandväärtust ei tooda masinad, vaid eelkõige ajud, sest see tekib juhtimise, arenduse ja müügi kvaliteedist. Ajud aga maksavad – ja head ajud maksavad kohe eriti palju.
    Kus need ajud töötavad? Üks peamisi vastuargumente sotsiaalmaksu laele on väide, et see aitab peamiselt finantssektorit. Statistika näitab siiski midagi muud – maksuameti andmetel teenis mullu kõrgemat kui kolmekordset keskmist palka Eestis 12 000 inimest. Viiendik neist töötas töötlevast tööstuses, 18 protsenti info ja side sektoris, 16% kaubanduses ja vaid 15 protsenti finantssektoris. Seega jagunevad kõrgepalgalised töökohad valdkondade vahel piisavalt ühtlaselt.
    Seisame ka küsimuse ees: kust need kõrgepalgalised töötajad tulevad? Lisaks koduturu tööjõule on ülioluline ka naaberriikidest ajude kohalemeelitamine. Soomes võivad ju kõrgemad palgad olla, aga kui vaadata netosissetulekut, siis väga suurt vahet enam ei olegi. Ajude ja võrgustiku ülemeelitamine oleks meie majandusele hindamatu kasvumootor.
    Sotsiaalmaksu lae kehtestamine kolmekordse keskmise palga tasemel oleks siin tuntavalt abiks, sest alandaks tööandjale kõrgepalgaliselt töötajalt tasutavat maksukoormat keskmiselt 13 protsendi võrra.
    Mis see maksma läheb?
    Kas meie eelarve kannataks välja sotsiaalmaksu lae kehtestamise lisaks maksualandamisele?
    Puhtmatemaatiliselt maksaks kolmekordse keskmise palga tasemele maksulae kehtestamine 54 miljonit eurot, mis on oluliselt väiksem kui sotsiaalmaksu protsendi võrra langetamise kulu. Osa rahast tuleks eelarvesse tagasi suurenenud käibemaksu laekumise kaudu. Iga lisanduv kõrgepalgaline töökoht vähendaks vahet veelgi.
    Lisatulu tooks ka saabuv õigusselgus varjatud või varjamatu töösuhte teemas. Mullu võttis 2300 juhatuse liiget ainult dividende. 1300 said töötasu kuni 400 eurot kuus ning tervelt 5040 juhatuse liiget ei saanud üldse töötasu, makstes vaid minimaalselt nõutavat sotsiaalmaksu.
    Tööandjate ettepanek on, et isik, kelle tööjõumaksud on makstud maksulae järgi, ei peaks enam oma töösuhte olemust maksuametile tõestama. See oleks signaal kõikidele ettevõtjatele, kes praegu ujuvad segases õigusruumis ja kelle saatus sõltub kohtupretsedentide tõlgendamisest.
    Sellise lihtsa ja selge süsteemi juures võivad paljud neist eelistada maksude maksmist maksulae järgi, selle asemel et olla jätkuvalt ebakindlas olukorras. Kui ka vaid kolmandik neist rohkem kui kaheksast tuhandest juhatuse liikmest maksaks maksulae järgi endale töötasu, korvaksid täiendavalt laekuv sotsiaal- ja tulumaks puudujäägi täielikult.
     
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.