Töötavate inimeste arvu vähenemist aitab osaliselt kompenseerida tootmise automatiseerimine, aga paraku ei ole see alati võimalik ja otstarbekas. Näen peamise lahendusena välistööjõu kasutamist. Me ei pea jätkuvalt keskenduma Eesti tööjõuturu kaitsmisele „odava“ välistööjõu eest, peame tegema Eesti atraktiivseks välismaalastest oskustöölistele ja spetsialistidele.

Võttes ettevõttesse tööle Ukrainast pärit töötaja, tuleb läbida kogu bürokraatia – alustades töötaja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi notariaalsest tõlkest ja lõpetades taotlusega töötukassale töökoha täitmiseks välismaalasega. Saades töötajale lühiajalise ehk kuni 180päevase tööloa, alustame sisuliselt kohe tähtajalise elamisloa taotlemist.

Kohati tundub, nagu tegeleksime millegi eriliselt tundliku ning riigile ja ühiskonnale ohtliku teemaga, aga me soovime ju lihtsalt palgata ettevõttesse oskustöölisi, kes antud juhul ei ole Euroopa Liidu kodanikud. Näiteks töötukassale esitatava taotluse lõpus on märkus, et töötukassal on õigus välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse taotlemise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid ja muid asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi ning siseneda isiku loal tema eluruumi või muusse ruumi või alale.

Autor: Veiko Vaher