• Jaga lugu:

    Kahjud Eestile, tulud Lätile

    Kristel MetsFoto: Eiko Kink

    Eestimaalaste alkoholitarbimine on viimase viie aastaga vähenenud, kuid see ei jää nii, kui Lätist saab alkoholi palju odavamalt, kirjutab Altia Eesti ASi juhatuse esimees Kristel Mets.

    Endiselt püsib valitsuse usk alkoholiaktsiisi tõstmisesse. Vaatamata sellele, et rahandusministeeriumi koostatud riigieelarve sügisese seletuskirja kohaselt langeb alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal 1,2 protsenti, 256 miljonile eurole, peab valitsus vajalikuks tõsta 1. veebruarist alkoholiaktsiisi 10 protsenti. See on selge signaal ettevõtjatele, kes elavdavad Läti piirialade majanduselu ning avavad üha uusi alkoholipoode, samas kui Lõuna-Eesti kaupmehed vaatavad murelikult, kuidas läbimüük kahaneb.
    Uus aasta toob ka Lätis aktsiisitõusu, kuid Eesti astub jälle pikema sammu: meil tõuseb alkoholiaktsiis 10 protsenti ja Lätis 3,6 protsenti. Järgnevateks aastateks on lõunanaabrid võtnud mõõduka plaani, kus aastane tõus jääb veidi üle 3 protsendi. Eesti vabariigi 100. juubeliks jõuab pooleliitrise viina hinnas aktsiisi osa praeguse plaani kohaselt Eestis 5,25 eurole ning Lätis 3 eurole.
    Statistikaameti sügisene analüüs väidab, et hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis aastatel 2005–2015 püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. Järeldusena kõlab, et Eesti aktsiisipoliitika on olnud naabritest mõnevõrra optimaalsem ja alkoholi hinnatõus ei ole olnud sissetulekute kasvust kiirem. Paraku on see lahja õigustus, kuna alkoholiturism on olnud laialdane nähtus isegi suure sissetulekuga Põhjamaades. Soomlased on ostnud Eestist, rootslased Taanist ja taanlased Saksamaalt – ikka sealt, kus saab odavamalt ning lisaks jääb ostukorvi muudki.
    Altia jaoks vähendab riske asjaolu, et toodangust läheb kaks kolmandikku ekspordiks, kuid nii meie kui ka muu Eestis toodetud kange alkoholi müük kodumaisel turul väheneb. Ida-Virumaal on see kahanenud aastaid Venemaalt toodud viina tõttu, Kagu-Eestis seoses kodus villitud kange napsuga ja alates sellest aastast ka mujal Eestis, Lätis areneva piirikaubanduse tõttu. Lätil on ulatuslik mõju ka Põhja-Eesti tarbijatele, sest üsna suur hulk inimesi liikleb pidevalt Tallinna-Riia marsruudil.
    Eesti riigi kodanikuga ja keskmise suurusega ettevõtte juhina tunnen muret maksude laekumise pärast Eesti riigi eelarvesse. Lisaks kaasneb kõrge alkoholiaktsiisiga salakaubanduse kasv, sest juba praegu liigub Eestis lisaks Läti maksumärkidega alkoholile igasuguste maksumärkideta, kuid Lätis toodetud viina. Kahjuks ostude vähenemine Eestis tarbimisele sama suurt mõju ei avalda, lihtsalt viina ostetakse soodsamatest kohtadest, legaalselt või illegaalselt.
    Tasub tagasi pöörduda 2012. aasta seisukohtade juurde, mil valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia 2013-2016, mis nägi ette tõsta nimetatud perioodil alkoholiaktsiisi viis protsenti aastas. Mõistlik oleks lähtuda sellisest aktsiisitõusu sammust ka aastal 2017 ja hiljem. Samm-sammult toimuv aktsiisitõus toob riigikassasse stabiilset tulu ning ilmselt aitab kaasa alkoholitarbimise järkjärgulisele vähenemisele.
    Eestimaalaste alkoholitarbimine ongi viimase viie aastaga vähenenud ligi 16 protsenti, kuid ei ole kindel, kui kauaks see nii jääb, kui Lätist saab alkoholi tunduvalt odavamalt. Kurb oleks avastada, et meie alkoholtarbimine hakkab peatselt taas kasvama just areneva piirikaubanduse tõttu. Kahjud meile, tulud neile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.