- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida teha kihutajatega?
Kihutamise vastu tuleks kasutusele võtta kohustuslikud digitaalse sõidumeerikuga sarnased seadmed, teeb ettepaneku Priit Pekarev.
See tähendab, et kõigile Eestis registreeritud autodele oleks kohustuslik soetada maanteeametist digiseade, mis tuleb auto külge põimida pitseeritult ning mille ülesanne oleks lihtsustatult registreerida kõik kiiruseületamised alates kokkulepitud piirist (näiteks 100 või 120 km/h).
Oluline on, et seadmeid ei oleks võimalik üle võrgu jälgida, vaid kiiruse ületamisel fikseeriks seade ainult rikkumise koordinaadid ja salvestaks need seadmele – selliselt tagatakse inimeste privaatsus. Järelevalve toimiks nii, et ülevaatusel või sõiduki kinnipidamisel laaditakse maha seadme logi, mida edaspidi menetletakse automatiseeritult büroos (st kontrollides, kas tegu on lubatud kiiruseületamisega näiteks ringrajal).
Väikse riigina ei saa me jäädagi põõsas kiirust mõõtma – need ametnikud võiks teha oluliselt suurema lisaväärtusega tööd. Maanteeamet peaks hankega soetama seadmed, mille omakorda peavad endale soetama autoomanikud. Arvestades selle lihtsat ülesehitust, ei saa seade olla isikule kallis, ning hankes osalemisega saaks ilmselt hakkama ka meie ettevõtted.
Vähem kihutamist
Lahendus aitaks kindlasti kaasa ogara kihutamise vähendamisele, mille tulemusena näeme pilte pooleks lõigatud ja esiosata autodest. Teadmine, et iga kiiruseületus fikseeritakse 100% täpsusega vähendab kindlasti kihutamist (keegi ei sõida meist teadlikult sisse kiiruskaamerasse 120 km/h). On väheusutav, et selle tulemusena hakatakse sõidukeid Lätti registreerima.
Teine probleem on ilmastikuoludest lähtuvalt valesti valitud kiirus (see ei tähendagi ilmtingimata kihutamist). Siin tuleks kasutusele võtta n-ö targad liiklusmärgid. Kristjan Vassil tegi Nordic Digital Day raames põneva esitluse, tuues välja, et teaduslikult omavad liiklusõnnetused algoritmilisi tunnuseid. See avastus ütleb seda, et statistiliselt on õnnetusi võimalik ette ennustada. Lihtsustatult juhtuvad need alati kindlas kohas ja kindlate tunnuste kokkulangemisel, olgu selleks siis kiilasjää, pimedus, sademed, esimene lumi vms.
Eestis on teedel üle 300 teeilmajaama, mis registreerivad reaalajas õhutemperatuuri, tee temperatuuri, saju intensiivsuse, õhuniiskuse, tuulekiiruse, nähtavuse jne. Kasutades Vassili algoritme ja teeilmajaamade reaalaja teavet, oleks võimalik teada suure tõenäosusega õnnetuste tekkimise võimalikkust teelõikudel. Viimase kahe tulemust võikski kasutada nn tarkade liiklusmärkide puhul (reaalajas muutuvad elektroonilised liiklusmärgid). Esialgu kasvõi nendel teelõikudel, kus kõige sagedamini ilmastikust tingitud õnnetusi juhtub.
Näiteks juhul, kui on teada, et teekate on lumest puhastamata, ning väljas on tugev sadu või halb nähtavus, siis ei peaks andma inimesele võimalust panna enda ja teiste elu ohtu, punnitades ikkagi 90 km/h välja, vaid kiirus peaks olema piiratud näiteks 60–70 km/h kuni ilmastikuolude paranemiseni (sh vastupidi: kui ilmastikuolud lubavad, siis suurendada piirkiirust). See vähendaks pingeid ka nendel juhtidel, kes juba praegu soovivad halva ilmaga aeglaselt ja turvaliselt koju jõuda, ilma et keegi taga täistuledega vilgutaks.
Kuivõrd praegu kasutatakse madalama intelligentsusega liiklusmärke, siis pole võimalik iga tormi või täiusliku ilma peale joosta plekktaldrikuid vahetama. Seevastu pakutud lahendus oleks vundament tuleviku innovatsioonile, kus saaksime rääkida juba personaliseeritud liiklusest ja selle järelevalvest.
Suur kaotus majandusele
Kahtlemata on riigi suurim vara inimesed ise. Ka majanduskasvu eelduseks on ja jääb alati inimesed. Rääkimata positiivsest iibest, inimeste tagasitoomisest või muust demograafiaga seotud poliitikast, on veelgi olulisem luua nendele ka turvaline elukeskkond. Näiteks liikluses saab igal aastal surma pea 100 inimest ning vigastada üle 1000 (sh kümne aastaga on vigaseks sõitnud ennast Viljandi jagu isikuid). Kui olla küüniline, siis on välja arvutatud, et ühe inimelu hind on ligi 8,5 miljonit eurot – ilmselt tuleb ka selle aasta riiklikuks liikluskaotuseks ligi 850 miljonit eurot. Kahtlemata tuleks neid arve võtta teatud reservatsiooniga, kuid seda mõlemas suunas – st me ei saa kunagi teada, kas teedel hukkunute seas võinuks olla ka Eesti Nokia looja.
Kas tehnoloogiaajastul peaksime liiklussurmade puhul laiutama käsi, nagu 20. sajandil võeti paratamatu nähtusena kopsupõletikku, peavad otsustama poliitikud ja ametite juhid. Usun, et välja pakutud ja käega katsutavad lahendused töötaksid, ning juhul kui nende tulemusena õnnestuks säästa kas või üks elu, oleksime selle võrra kõik rikkamad. Kogu ühiskond. See pole mugavusteenus, kuidas ennast paremini internetipangas autentida, vaid siin räägime konkreetselt inimelude säästmisest.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele