Kodakondsus venelasele – eestluse elujõu märk
Peaministri ettepanek anda kodakondsus kõigile Eestis üle 25 aasta elanud inimesele tundub iseenesest mõistetav, leiab professor Rainer Kattel. Vaatame konteksti.
Esiteks, enam-vähem samal ajal peaminister Jüri Ratase sõnavõtuga kinnitas siseminister enam kui 300 osalisega iduettevõtete nimekirja, mis võimaldab neil ettevõtetel lihtsustatult välismaalt tööjõudu tuua.
Teiseks, Eestis on üle 15 000 e-residendi, kes tulevad 136 eri riigist ja kes kasutavad e-teenuseid.
Kolmandaks, Donald Trump on USA president.
Kui vaja, suudame olla paindlikud ja avatud. Trumpi valimine presidendiks näitab, et avatus ja paindlikkus on muutumas väga hinnatud väärtusteks. Neoliberaalne maailm on kadumas ja selle asemele tulevad ideed ja ideoloogiaid näivad olevat kantud piiridest, müüridest ja keeldudest.
Kodakondsuse andmine siin pikalt elanud ja sündinud inimestele ei ole mitte ainult samm avatud elujõulise eestluse suunas, vaid ka märk potentsiaalsetele iduettevõtete töötajatele ja e-residentidele: Eesti soovib ujuda teises suunas kui Trump, Brexit, Le Pen jpt.
Samuti näitab see ka Lasnamäel või Narvas elavatele vene keelt emakeelena rääkivatele noortele, kellest ilmselt paljudel on sugulaste hulgas kodakondsuseta inimesi, et nende saatuse määraja ei ole nende jaoks täiesti tundmatu Nõukogude Liit. Ja kindlasti on see laiem signaal vene emakeelega Eesti inimestele ja valijatele, et kodakondne ehk kodanik ei alga rahvusest ega keelest, vaid riigist, kus tahetakse elada ja kuhu jääda.