Plaan on ilus, aga minister paistab möku
Eesti pisidus on kõige parem argument riigiasutuste Tallinnas väljakolimise poolt, aga kahjuks ei pruugi sellest piisata, leiab arvamustoimetaja Vilja Kiisler.
Põhimõtteliselt võib Eesti ühest otsast teise sõita kolme tunniga, ainult kui üle mere on vaja pääseda, siis võib rohkem aega minna. Kui Mihhail Korbi suur plaan peaks teoks saama, siis vaevalt saaks näiteks Haapsalust Narva sõitmine paljude inimeste igapäevategevuseks, aga Viljandi ja Paide või Otepää ja Tartu vahet käia poleks ju midagi erilist: selliseid vahemaid katavad inimesed igal tööpäeval praegugi. Nii et muidugi võiks natukene riiki olla igas pisemas linnas, sest Eesti ongi ju lihtsalt üks suur hajaasustusega küla.
Riigiasutuste riigi peale laialijagamise mure seisneb selles, et minister paistab natuke möku: ta ei tea täpselt, mida ta teha tahab, kui palju on talle aega antud ja mis selle ajaga üldse võimalik on. See on Jüri Ratta valitsuse üleüldine häda: kangesti tahaks asju teha, aga kogemust pole ja ülearu palju enesekindlust ka ei ole. See viimane pole muide üldse halb: pärast reformierakondlaste kõiketeadjahoiakut pigem päris värskendav.
Ainult et nii suur ja iseenesest ilus plaan vajaks veenvat eestkõnelejat. Korb seda kahjuks kindlasti pole. Teiseks: sedasorti kolimine on üüratult kallis. Korbil võiks kas või mõnigi arv varrukast raputada olla, aga seni pole kuulma juhtunud. Kolmandaks ei maksa alahinnata inimeste vastumeelsust elukoha vahetamise suhtes. Kaugeltki mitte igaüks ei pruugi tahta oma Tallinnast äraviidava töökoha järel mujale Eestisse elama minna.