Robert Laud • 21. veebruar 2017 • 2 min
Jaga lugu:

Kus asub Tallinna kinnisvaraparadiis?

Robert Laud  Foto: Andras Kralla

Eesti eluasemefond kulub kiiremini, kui me suudame uut juurde ehitada. Eesti ei ole valmis, Tallinn kindlasti mitte, kirjutab Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud.

Ühest küljest tundub, et eriti Tallinnas ehitatakse ja renoveeritakse väga palju. Linn saab iga päev väärikust ja värvi juurde. Kuid mõõdukas rahuolematus viib edasi. Tahame rohkem ja paremini.

Eesti kordategemine võiks olla veelgi hoogsam. Kordategemise all saab mõelda mitut asja. Meil on vaja muuta linnad terviklikuks elukeskkonnaks. Mitte ainult linnasüdamed ja üksikud linnaosad, vaid linnad koos kõikide linnaosadega. Suunanäitaja peabki olema Tallinn, kuhu on koondunud kõige enam inimesi ning seetõttu on seal ka kõige enam ostujõudu ja ideid.

Hiljuti avaldati ajakirjanduses kaart, kus oli näha, kuidas tallinlased valivad uut kodu. Venelastele meeldib Lasnamäel, eestlastele Pirital, Nõmmel, kesklinnas tõmbab Kalamaja loomeinimesi. Äriinimesed, kes kesklinna korterile eramut eelistavad, on koondunud Piritale ja Viimsisse.

Kalamaja oli veel paarkümmend aastat tagasi pigem mahajääja. Selle ajalooliselt põneva ja hiilgava asukohaga linnaosa tõus eliidi hulka nõudis nii piirkonna väärtuste märkamist (kesklinna- ja merelähedust) kui ka suurt tööd ehitamisel, ümberehitamisel ja renoveerimisel. Ideaalse elukeskkonna vormi on võtmas Kalamaja läänepoolsem osa ehk Uus-Kalamaja. Vanade tööstuspiirkondade ümberehitus on andmas imelist tulemust Arsenali, Volta jt piirkondades, kus uus sulandub vanaga. Linnaosad, kus on hea ja tore elada. Mis on peaaegu valmis. Kus vara väärtus püsivalt tõuseb.

Põhjamaadest maas

Kuid ikkagi on meil Põhjamaadega võrreldes mahajäämus. Arendustempo tõusu peamine takistus on majanduse tagasihoidlik kasv. Infrastruktuuri paranemine on jõuetu – selleks võiks vabalt laenu võtta, elule ja majandusele hoogu anda. Kindlasti on probleem laiemas ärikeskkonnas, mis on mõjutatud poliitikast. Teisest küljest sõltub suuresti edu alati sellest, kui palju meil endil on pealehakkamist elu paremaks muuta.

Arendaja seisukohalt piiravad kohalikku nõudlust inimeste võime võtta laenu ning oma elamispinda uuendada soovivate inimeste arv. Inimesi, kes tahavad oma elukvaliteeti parandada, on siiski piisavalt palju. Eriti väiksemate korterite järele on nõudlus suurem kui pakkumine.

On palju piirkondi, kuhu inimesed on kolinud mitte töö, vaid muljetavaldava elukeskkonna pärast. Tallinnas on tööd, kuid on ka muljetavaldavat elukeskkonda. Merega piiratud Kopli poolsaar ja eriti Uus-Kalamaja on vaid üks näide.

Kui Ülemiste vanake järgmisel ja järgmisel ja järgmisel jne jaanipäeval küsima tuleb, kas linn on valmis, saame talle vastata, et ei ole valmis. Ei saagi valmis. Aga me püüame iga päev oma eesmärgile lähemale jõuda. Kuigi lõpuni ei tahagi seda saavutada. Vanake hoiab meid vormis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt